Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme on kategooriliselt vastu Eesti üksuste lähetamise Ukrainasse rahu valvama.
“Loomulikult sellises olukorras, kus see sõda on ju sisuliselt kaotatud – tänaseks päevaks üteldakse seda ausalt välja, peaaegu et mingit realistlikku võimalust ei ole, et taastatakse Ukraina tema ametlikes piirides,” rääkis Helme ERRile.
Tema sõnul tunnistavad praeguseks nii ameeriklased, aga ka eurooplased ja isegi ukrainlased ise, et Ukraina-Vene rahuleppe järgne piir tuleb sinna, kus rinne on rahutegemise ajal.
“Ma ei oska vastata, kas seal kuskil tehakse mingisuguseid sakkide ja nurkade silumist ja äravahetamist või mitte, aga põhimõtteliselt see, mille venelased on kätte saanud, selle venelased endale jätavad. Selles võtmes on oluline, et sõda lõpetatakse võimalikult kiiresti, sest põhimõtteliselt ju venelased iga päev võtavad territooriumit juurde. Mida kiiremini sõda lõpetatakse, seda vähem venelaste kätte jääb, seda rohkem Ukrainat alles jääb. Kui need samad ennast emotsionaalselt ukrainlasteks mõelnud lääneriikide juhid, kaasa arvatud Eesti juhid, oleksid sellest aru saanud aasta tagasi, oleks rohkem Ukrainat alles jäänud,” rääkis Helme.
Küsimusele, kas Eesti peaks saatma oma sõdureid Ukrainasse, ütles Helme kategoorilise ei: “No mitte mingil juhul! Isegi sellise arutelu avamine on minu meelest Eestis ohtlik, kahjulik ja rumal.”
Tema sõnul on see, mida Ukrainaga teha, suurriikide asi. “Suurriigid niikuinii otsustavad ilma meieta, aga suurriigid ei saa otsustada meie eest, et meie kui rinderiik Venemaaga peame veel minema ja võtma enda õlgadele veel mõne rinderiigi kaitsmise. Sellist suurushullustust ei tohiks endale ikkagi päise päeva ja terve mõistusega inimesed lubada,” kommenteeris Helme Eesti võimalikku osalust sellises rahumissioonis.
Tema sõnul on liberaalide juhitud Eesti valitsus algusest saadik teinud fundamentaalseid valeotsuseid. “See emotsionaalne enese üleskütmine, et Ukraina sõda on meie sõda, on olnud algusest saadik vale jutt – ei ole olnud meie sõda, on olnud Ukraina sõda, kus me Ukrainat toetame, oleme talle liitlased nii rahalises kui muus mõttes, aga see ei ole meie sõda,” rääkis ta. “Neil inimestel, kes on ennast nii rahaliselt, sõjaliselt kui emotsionaalselt investeerinud sellesse sõtta, on väga vähe variante. Mida nad siis täna ütlevad? Me andsime oma relvad ära Ukrainale, me oleme oma raha sinna uputanud, me oleme oma riigi üle ujutanud venekeelsete inimestega, keda me lahkelt ukrainlasteks nimetame ja mida siis vastu saanud? Mitte midagi! Vastu oleme saanud selle, et ameeriklased tõmbuvad Euroopast välja ja ütlevad, et see on kõik teie mure,” jätkas Helme.
Küsimusele võimalikust julgeolekukorraldusest pärast sõja lõppu Ukrainas ütles Helme, et ilmselt esimese asjana aitab USA tugevdada Ukraina iseseisvat kaitsevõimet, mis oleks esmane heidutus.
“Teiseks on täiesti selge, et ameeriklased ja venelased teevad suuremat kokkulepet, laiemat kokkulepet, mis puudutab globaalset julgeolekuarhitektuuri. Ja selles kokkuleppes ei ole nad kahekesi, vaid seal on sees ka Hiina mõõde, seal on loomulikult Euroopa mõõde, seal on Arktika – kõik need teemad on neil komplektis. See ongi suurriikide omavaheline käteväänamine, mis praegu toimub ja hinda maksavad selle eest ukrainlased oma eludega selle käteväänamise ajal,” rääkis ta.
Helme viitas ka USA kaitseministri Pete Hegsethi kolmapäeval öeldule, et Euroopa kaitsmine peab edaspidi jääma suures osas eurooplaste kanda.
“Sinna juurde öeldi lause, et Ameerika täidab oma liitlaskohustused NATO-s ehk siis hästi lihtsalt öeldes tuleb ta meile appi, kui meile Venemaa peaks kallale tungima tingimusel, et eurooplased ise täidavad oma osa ära ehk tugevdavad oma riigikaitset,” lisa ta.
EKRE juht märkis, et Eesti peab tugevdama oma riigikaitset, aga tema sõnul ei ole praeguses majandusolukorras realistlik kaitsekulutuste tõstmine viiele protsendile.
“Nii et vastus küsimusele, mis saab Ukrainast või mis tagab selle, et seda poolikut Ukrainat ära ei võeta, siis tegelik vastus on see, et suur kokkulepe tagab selle. Ei taga mingisugused Prantsuse või Briti üksused kusagil Donbassi piiri peal, sest neid üksuseid seal ei ole piisavalt palju nagunii, vaid ikkagi suur kokkulepe tagab selle,” võttis Helme oma seisukoha kokku.
Allikas: ERR