Kõik ootasid pikisilmi ja suures lootuses, et kolm aastat tagasi alanud Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse lõppeks. Pilgud olid pööratud USA poole, sest sealt on ju alati tuge saadud, eriti loodeti Donald Trumpile, kes lubas sõja lõpetada.
Ja mis juhtus, kui Trump Valgesse Majja astus? Kõigepealt hakati aasima, et näe, sõda ei lõppenudki 24 tunniga ära. Ja nüüd, kui Trump oli teinud pooleteise tunnise kõne Putiniga, kes oli selles nõustunud, et esialgu on vaja peatada sõda Ukrainas ning seejärel on võimalik ka isiklik kohtumine, läks paanika lahti. Eriti Euroopas. Ja eriti Eestis.
Kõik meie sõjakad nn väliseksperdid kukkusid emotsionaalselt lahmima. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nimetas kauaoodatud hetke Euroopa ajaloo “mustaks päevaks”. Välisminister Margus Tsahkna luba selle peale kohe Eesti sõdurid Ukrainasse saata. Jne, jne. Peaasi, et ei oleks mingit rahu! Kõik meie sõjasangarid, kes lubasid venelased juba nende kodumaal põlvili suruda, tahavad nüüd suisa kohapeale Ukrainat vabastama minna.
Sama ajal kui need meie poliitikud kerivad paanikat üles – jah, just needsamad, kes räägivad pidevalt, kuidas Eesti on sõjas, teatab välisluure, et Venemaa poolt tuleva ründe oht on lähiaastatel vähetõenäoline. Seda ei avaldatud, milline on Eesti või nn Euroopa armee ründe oht.
Seejuures täpseid asjaolusid ju ei teatagi veel. USA paari vasakpoolse väljaande ja propagandisti poolt toodetud pealkirjade tsiteerimisega tekitatakse siin aga foon, kus inimesed pannakse uskuma, et midagi kohutavat on juhtunud.
Aga mida Trump selle kõne kohta ise kirjutas: „Mul oli just pikk ja väga tulemuslik telefonivestlus Venemaa president Vladimir Putiniga. Me rääkisime Ukrainast, Lähis-Idast, energiast, tehisarust, dollari võimust ja erinevatest muudest teemadest. Me mõlemad meenutasime oma riikide suurt ajalugu ja tõika, et sõdisime edukalt koos Teises Maailmasõjas; meenutasime, et Venemaa kaotas kümneid miljoneid inimesi, nagu ka Ameerika Ühendriikide poolel langes palju inimesi!
Me rääkisime oma riikide tugevusest ja suurest kasust, mida ühel päeval koostööst saame.
Kuid esmalt, nagu me mõlemad nõustusime, me soovime lõpetada miljonid surmad, mis leiavad aset Venemaa-Ukraina sõjas. President Putin kasutas isegi minu jõulist kampaanialoosungit “Terve mõistus“. Sellesse me mõlemad väga jõuliselt usume.
Me leppisime kokku, et me teeme väga tihedat koostööd, sealhulgas külastame üksteise riike.
Samuti me leppisime kokku, et meie delegatsioonid alustavad koheselt läbirääkimisi ja me helistame Ukraina president Zelenskõile ning räägime talle oma vestlusest. Seda ma omalt poolt kohe teen.
Ma palusin riigisekretär Marco Rubiol, Luure Keskagentuuri (CIA) direktoril John Ratcliffe’il, riigi julgeolekunõunikul Michael Walzil ja eriesindajal Steve Witkoffil juhtida läbirääkimisi, mille kohta ma arvan jõuliselt, et need on edukad.
Miljonid inimesed on saanud surma sõjas, mida poleks juhtunud, kui mina oleksin olnud president, kuid see juhtus ja nii see tuleb ka ära lõpetada. Enam ei tohi kaotada ühtegi elu!
Ma tänan president Putinit tema aja ja pingutuste eest seoses selle telefonikõnega ja tänan teda eilse Marc Fogeli vabastamise eest, kes on suurepärane mees, keda ma isiklikult eile Valges Majas tervitasin.
Ma loodan, et neil püüdlustel on loodetavasti peatselt edukas tulemus!“
Euroopas läks aga suminaks. Kuidas siis neid välja jäetakse? Ei, nii ei lähe mitte! Nemad panevad oma armee kokku ja sõdivad edasi. Nemad ei ole rahuga nõus. Trumpi võrreldi Hitleriga.
Sama ajal soovib suurem osa ukrainlastest kiiret sõja lõppu, seda isegi territooriumite loovutamise hinnaga. Eesti aga välistab igasuguse Ukraina piiride muutmise tunnustamise. Samas tuletagem meelde, et Eesti ise on täiesti ametlikult olnud valmis korduvalt loobuma viiest protsendist riigi territooriumist (Narva-tagune ja Petserimaa), mis Tartu rahulepingu järgi peaks kuuluma meile.