Maksumaksjate hulk Eestis väheneb ja rahvastik vananeb. Milline on Jüri Ratase valitsuse visioon Eesti pensionisüsteemi tulevikust?
Peaminister Jüri Ratas tunnistab, et prognooside kohaselt langeb aastaks 2060 töötajate ja pensionäride suhte näitaja 1,3-le. Veel viimasel 20 aastal on see olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta. Rahvastiku vähenemine ja demograafiline olukord on väga selgelt kõige suurem probleem Eesti ühiskonnas. “Seda tõsiasja tunnistades on valitsusliit oma tegevuse üheks peamiseks väljakutseks seadnud Eesti rahvastikuprobleemide lahendamise. Vajalik on viia Eesti elanike arv taas tõusule, samal ajal tõstes kõikide inimeste heaolu ja pikendada tervelt elatud aastaid,” rõhutab Ratas.
Valitsuse tegevusprogramm lubab läbi viia pensionireformi, mis arvestab Eesti tööealiste inimeste vähenemist ja vanemaealiste arvu kasvu. Pensionireformi läbiviimisele on eelnenud põhjalikud analüüsid, selle ettevalmistamisse on kaasatud huvigruppe, mõttekodasid ja ülikoolide sotsiaalkindlustuse eksperte. “Esiteks, eesmärk on muuta alates 2021. aastast pension paindlikumaks, mille kohaselt inimesed saaksid valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid. Teiseks, siduda pensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga. Kolmandaks, muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni valemit: aastatel 2020-2036 koguksid inimesed pensioniosakut, millest pool on kindlustusosak ja pool staažiosa ja alates 2037.aastast vaid staažiosa. See tähendab, et pensioni suurus hakkaks edaspidi sõltuma suures osas töötatud ajast, samal ajal säiliks seos palga suurusega II samba kaudu. Neljandaks, siduda alates 2023. aastast riikliku pensioni indekseerimine 100% sotsiaalmaksu ja pensionäride arvu muutusega ja avada aastatel 1970-1982 sündinutele II sambaga liitumise võimalus,” kirjeldab Ratas ametisoleva valitsuse plaane.
Hetkel kehtiva pensionisüsteemi peamine probleem seisneb Ratase hinnangul tõsiasjas, et pikas perspektiivis langeb pensioni ja palga suhe märkimisväärselt, pensionil oleku aeg pikeneb ja pensioniindeks kasvab aeglasemalt kui palgad. “Tulevikus muutuks pensionide jaotus võrreldes praegusega oluliselt ebavõrdsemaks, kuna palga ja tööstaaži erinevus kandub üle pensionidele. 2015. aasta hindade ja pensionitaseme juures tähendaks see seda, et üle poole pensionäridest saaks tulevikus alla 300-eurost pensioni. Lisaks poleks praegune süsteem jätkusuutlik, sest meie demograafiline olukord mõjutab lisaks pensionidele oluliselt ka teisi valdkondi (tervishoid, pikaajaline hooldus) ja nõuab lisaressursse, seda olukorras, kus maksutulu jääb vähemaks,” manab peaminister silme ette trööstitu tuleviku.
UU