Kas keegi mäletab, kuidas meil baaside lepinguga läks aastal 1940? Ilmselt ei mäleta, ega muidu juhm naeratus näol ja käsi pikal harjutusväljaku äri ei aetaks. Aga need on vanad asjad, seda juhtus ka orduajal ja projekti nurjumises olid süüdi Lembitu, Villu ja Ülo. Asi sellega, minu teada nad kõik hukati.
Aga enne kui tuleme euroliidu demagoogia, ukraina korruptantide, NATO, homoabielu ja kõrbesõdade juurde, meenutagem Pudiviru vanema Tabelinuse hoiatavat juhtumit. Tabelinus on kohustuslik selle poolest, et kroonik Henriku andmetel oli ta ristiusu vastu võtnud veel enne sakslaste okupatsiooni algust. Teatavasti integreeriti Virumaa Euroopasse esmakordselt aastal 1219. aastal.
Ristimine oli toona väga lõbus, põhimõttelagedatele matsidele, kes olid nõus vabatahtlikult esivanemate usust loobuma, anti tasuta särk. Omaette huvitav teema on mitmenaisepidajad, kes ja mitu naist uhke väljamaa särgi vastu vahetas, me teada vist ei saagi. Märkus: siis tunnistas katoliku kirik ainult heteroseksuaalset monogaamiat.
Kavalamad lasid ennast korduvalt ristida ja nii kühveldasid sel kombel päris korraliku garderoobi kokku. Kes teab, ehk oli võimalik kaks naist ära anda ja saada skeemitades kolm särki vastu. Tabelinusel kui ülikul oli kindlasti omal särk olemas ja talle tuli pakkuda midagi muud.
Hea pakkumise olevat teinud Ojamaa preestrid, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Tõenäoliselt lubati Tabelinusele julgeolekutagatisi või pidas vaene mees neid enesestmõistetavaks – Ojamaal ristitud virulase hõlma ei hakka ometigi keegi, eks ole.
Vaene mees võis mitu head aastat õndsas teadmatuses ringi jalutada, olles kindel et ta pole enam kunagi üksi ja et kristlasena on ta paremini kaitstud kui eales varem. Siis kukkus aga aastake 1220 ning Harju-, Järva- ja Virumaal algas sakslaste ja taanlaste vahelise halastamatu võiduristimine. Selles mõttes, et kes ristib rohkem paganaid, on võitja ja pistab maksuraha taskusse.
Ristimisvõistluse käigus poosid taanlased aga vaese Tabelinuse üles, sest ta oli teinud valearvestuse ning lasknud ennast varem konkureerival sakslaste võistkonnal ristida. Nii nende julgeoleku ja garantiidega kord juba on. Alguses nagu on, siis aga enam ei ole ja asi läheb kurjaks.
Üldse on taanlased keeranud meile lõpmata palju käru, Jumal ise viskas meile taevast ilusa ristiga lipu, need kurinahad aga krabasid taeva kingituse endale ega ole siiani tagasi andnud. Meie välisminister hr Tsahkna on ajanud siiani jõulist poliitikat, kuid vales suunas.
Selle asemel et mingite palestiinlaste ja grusiinidega kanu kitkuda, kes ausalt öeldes ei ole meile midagi võlgu, tuleb paadunud taanlastelt ristilipp ära võtta, otsida üles Lembitu pea ning nõuda külluslikke reparatsioone nii Lembitu, Tabelinuse kui ka Vesse poja eest. Need on need maavillased väärtused ja Eesti huvid, mis ministrile kunagi õigel ajal ei meenu.
Ja Sigtuna väravad ei teeks ka paha, too tagasi, kui mees oled, võta Pevkur ja Karis appi ja käige Novgorodis ära, kõik, kes ette jäävad, suruge põlvili, ERR/EPL on teiega. Sellest saagu Kurski vikerkaarega võrreldav rüüsteretk, selle vahega, et Kurskist ei ole mitte midagi võtta ja mina isiklikult ei näe sellel laamendamiselt vähimatki mõtet.
Need on näited, mis kinnitavad veenvalt, et kuidagi oleme ka ka ilma julgeolekugarantiideta hakkama saanud. Ristilipp võeti ära, Sigtuna väravad pandi ka tuuri, neli kuningat hukati, Jüriöö ülestõus uputati verre ja Iraagis jäime viiki. Täna oleme olukorras, kus Iraagi sõjaõhutajate jutud on kõik valeks osutunud. Kasu polnud mürglist midagi.
Juleolekuvalega on meile müüdud igasugust saasta, alates pederastiast, muidu NATO hävitaja ei lenda, ronige üksteisele selga. Oli üks Ilves, kellel olid Euroopa väärtused ees ja taga. Vale. Euroliit ja NATO pidid tagama ka sada imet, nüüd on selge, et ega ikka ei taga küll. Haisev vale. Mida võikski tagada kari lontruseid?
Siis need Iraagi ja Afganistani särgid-värgid, ikka et oleks vaba ja iseseisev ja turvaline. Täiesti loll jutt muidugi. Aga ikka leidus mõni pooletoobine, kes takka kiitis. Siis tuli hea mõte Ukraina avantüüri sekkuda, ikka julgeolek, meie sõda ja muu pask. Eriti haisev ja kleepuv vale.
Nüüd oleme siis olukorras, kus turvalisust ei taga meile Hansaliit ega Liivi Ordu, ei NATO ega oopiumisõdades valatu veri, isegi Ukraina korruptantidele annetatud kahurid on samahästi kui peldikus. Jälle peteti, jälle valetati, jälle tehti ärtust ära. Mu meelest võiks nüüd kogu see julgeoleku jutte uskuv sekt koguneda laulukaare alla ja seal nädal aega oiata.
Oh ma vaene laulurahvas – kannel, pastel, kand ja varvas. Nüüd ei ole vist enam isegi Sikuti odavast tuuleenergiast kasu, maha notitakse kõik. Samas on uus vale varnast võtta, vaata see Ameerika businessimees, tema on ikka hea, annaks oligarhile ära oma muldmetalli, küll ta siis ikka iseenda kaevandust kaitseb. Nagu kolm lõvi.
Kindlasti kaitseb, anna püksid ka ära, siis on asi veel kindlam. Ärge nüüd solvuge, kõrged isandad ministeeriumites, aga mu meelest võiksite te manustada sõnnikut. Milline vale homme letti lüüakse? Millise sigaduse läbisurumiseks järgmisena julgeolekuvale välja käristatakse? Kas pedofiilia on ka julgeolekule hea? Mina teid ei usu.
Kogu aeg olete valetanud. Valetate ka nüüd. Lõigake mind kasvõi seibideks, iga seib kisendab: “Ei usu, valetad, närukael!” Kuulad neid amatöörpropagandiste, lumi sajab ja silm vajub looja, unenäos ütleb Mulla Nasredin Väino Sarnetile: “Muide, ma arvan, et muldmetalli vargal tuleb käsi maha saagida!”
Valitsuse valed on läinud nii jultunuks ja labaseks, et vaimse õhkkonna normaliseerimiseks tuleb Sven Sildnik valida Riigikokku. Midagi muud enam ei aita. Vali paberil, vali elu!
( : ) Kivisildnik,