Viimasel ajal on aina enam kuulda arutelusid selle üle, kas täisealised mehed, kes suhtlevad ja manipuleerivad noori naisi romantilisel või seksuaalsel eesmärgil, on vastuvõetavad või mitte. Vastus on selge: see ei ole vastuvõetav. Veelgi enam, inimesed, kes sellist käitumist õigustavad, on ise osa probleemist ning aitavad kaasa sellele, et ühiskonnas säilivad kahjulikud ja ohtlikud normid.
Kuna teema on taaskord kahjuks päevakohane, olen märganud kommentaare just meestelt, et “noored naised ise tahavad”, ent eriti kurb on kui ka naised süüdistavad ohvreid.
Mis on grooming ja miks see on probleem?
Grooming on manipuleerimisprotsess, mille käigus vanem ja kogenum isik, enamasti mees, loob noorema inimesega usaldussuhte, et teda järk-järgult mõjutada ning kasutada ära emotsionaalselt ja/või seksuaalselt. See algab sageli süütuna tunduvast sõprusest, komplimentidest ja tähelepanust, kuid viib lõpuks selleni, et noorem inimene kaotab oma piiritunde ja sõltub vanemast manipulaatorist.
Selline käitumine ei ole midagi muud kui kuritarvitamine. Noor inimene ei ole elukogemuse, enesekindluse ega sageli ka seadusliku õiguse poolest valmis täiskasvanuga võrdväärseks suhtluseks. Täiskasvanu, kes sellist suhet algatab ja soodustab, kasutab ära oma positsiooni ja elukogemust, et nooremat mõjutada ja tema piiridest üle astuda.
Kuigi Eestis on seaduses kirjas, et 16-aastaselt on seksuaalvahekord seaduslik, ei tähenda see, et see oleks eetiliselt või moraalselt aktsepteeritav. Täiskasvanud mees, näiteks 30-aastane, ei peaks vaatama 16-aastast noort kui potentsiaalset partnerit. Kui vanusepiir seaduses oleks 12 või 10, kas needsamad inimesed, kes täna seda õigustavad, teeksid seda ka siis? Piiride nihutamine ja seadusele toetumine ei muuda fakti, et selline käitumine on vastutustundetu ja manipuleeriv.
Õigustajad on osa probleemist
Paljud täisealised mehed, kes sellist käitumist õigustavad, väidavad sageli, et „kõik on seaduslik“, „noored tüdrukud ise tahavad seda“ või et „vanusevahe ei ole oluline, kui mõlemad on nõus“. Need argumendid ignoreerivad reaalsust, kus võimudünaamika ja elukogemuse erinevus tähendab, et nõusolek ei ole alati teadlik ega vaba. Kui täiskasvanud mees otsib järjepidevalt nooremaid partnereid, ei ole see juhus – see on mustriga käitumine, mis näitab võimu kuritarvitamist.
Mehed, kes sellist käitumist õigustavad, on osa probleemist, sest nad loovad keskkonna, kus see muutub normaalseks ja aktsepteeritavaks. Nad võimaldavad manipulaatoritel ja kiskjatel tegutseda vabalt, pannes vastutuse hoopis noorte naiste õlule, kes on manipuleerimise ohvrid.
Mida peaks ühiskond tegema?
Esmalt tuleb lõpetada selliste tegude normaliseerimine ja õigustamine. Kui mees otsib oluliselt nooremaid partnereid, peaksime küsima, miks ta ei suuda suhelda omaealistega. Me peaksime toetama ohvreid, mitte süüdistama neid, ja looma noortele keskkonna, kus nad saavad kasvada ilma manipulatsiooni ja ärakasutamiseta.
Oluline on ka see, et mehed ise hakkaksid teisi mehi vastutusele võtma. Kui keegi sinu tutvusringkonnast õigustab kahtlaseid suhteid noorte naistega, ei tohiks seda vaikides kõrvalt vaadata. See ei ole “meeste asi” ega “eraeluline küsimus” – see on ühiskondlik probleem, mille lahendamisele peaksime kõik kaasa aitama.
Pille-Riin Kahro