Esmaspäeval oli Riigikogus arupärimine kliimaminister Yoko Alenderile Saaremaa tuuleparkide kohta ning arutelu käigus rääkis EKRE saadik Evelin Poolamets sellest, kuidas juba praegu käituvad valitsuse poolt siiameelitatud tuuleparkide arendajad kolonisaatoritena, kes üritavad nende takistajaid santaažiga kuuletuma panna. Ehk siis nõuavad “valuraha” selle eest, kui kohalik valdade rahvas nende ja riigi plaanidega nõus pole.
Evelin Poolamets: “Head kolleegid! Hetk tagasi saabus mulle kui Vinni vallavolikogu liikmele kiri advokaadibüroolt Walless, kes on ühe tuulearendaja, mille nimeks on Sustainable Investments OÜ, lepinguline esindaja. Kirjas teatatakse, et käesolevaga teavitame Vinni valda, et Sustainable Investments kaalub lisaks detailplaneeringute algatamisest keelduvate otsuste vaidlustamisele Vinni valla vastu kahjuhüvitisnõude esitamist.
Ja kuna vallavolikogu pädevuses on detailplaneeringu algatamise otsustamine, mis on täiesti õiguslik protsess, leiab seesama advokaat, et kuna ei ole veel detailplaneeringuid algatatud, on see õigusvastane tegevus ja see on põhjustanud ettevõtjale täiendavaid kulutusi 274 783,82 euro eest aastas, millele lisanduvad viivised ja sissenõudmiskulud. Kõlab nagu väljapressimine ja maffia, aga tegelikult on tegu rahvusvahelise tuuleenergia-ettevõtte advokaadiga ja kes siis teatab veel edasi, et varaline kahju hüvitatakse rahas.
Nüüd tulebki küsimus heale ministrile, et kust peaks Vinni vald võtma raha, et maksta nende tuuleärimeeste kahjunõuded kinni, ja mida me peame tegema. Te olete loonud olukorra, kus me tõepoolest peaksime võib-olla koolimaja müüki panema, et välismaistele väljapressijatele kahjusid hüvitada, sest neil on justkui õigustatud ootus, et nemad võivad meie tahaaeda oma tuuletööstuse rajada.
Mis on ettepanekud? Saadame vanurid tänavale, müüme hooldekodud maha ja maksame siis neile need kahjud kinni, sest nemad tahtsid tulla siia Eestisse oma tuuleenergiat tootma. Isegi te ei osanud vastata mulle, mis siis saab, kui need tuuleenergia-ettevõtted pankrotti lähevad, hakkasite rääkima mingist taaskasutamisest. Needsamad tuuleenergia-ettevõtted, need on riiulifirmad, need on loodud ainult selle ühe projekti jaoks, neile on null makse riigile, null töötajat, aga tulevad ja nõuavad, et nemad peavad saama kohe raha või kohe saama oma detailplaneeringud kätte.
Kust meie võtame selle raha, et maksta nende advokaadikulude eest? Võtame laste huvihariduselt ära, et saaksid välismaised ettevõtted teie roheenergiat arendada. Ja pärast seda, kui seesama nii-öelda riiulifirma on oma tegevuse lõpetanud ja need 30 aasta pärast lõpetavad tuuleenergia tuulikud on pankrotis, ja neid on 150 tükki 1000 megavati ulatuses võimsusega ühte väiksesse Vinni valda ja ühe tuuliku mahavõtmine kuskil miljon eurot. Kust me võtame selle raha, kui need hiiglased seal, 100 tükki, Tallinna teletorni kõrgused, meie väikeses vallas on, ka eluohtlikud? Ei, me ei pea.
Ma küsisin, muide, Marko Pomerantsilt, endiselt Keskkonnaministeeriumilt. Ta ütles, et: väga lihtne, jaa, see on omavalitsuse mure, leidke, kus tahate see 100 miljonit, et need kõik maha võtta, samamoodi, leidke, kust tahate, need advokaadirahad selleks, et nende välismaiste firmadega kembelda. Meil on ka ju õigused. Kui me ei taha neid oma valda, miks me peame nendega võitlema. Te olete loonud täiesti hullumeelse olukorra ja ma ei tea, miks te seda ei hakka lahendama.”