Tartu Rahu aastapäeva eel kraapis üks sallimatu vend Tõrvas Kevade keskuse kuulutuste tahvlilt maha plakati, mis kutsus seale EKRE osakonna korraldatud aktusele, kus esinesid Mart ja Helle-Moonika Helme.
Vandaaliks osutunud keskealine sealse astronoomiaklubiga seotud meesterahvas jäi kaamera vaatevälja ning tema isik tuvastati.
EKRE tegi talle ettepaneku tulla vabandama ja anda erakonna kassasse trahviks sümboolne annetus. Sellest aga mees keeldus ning saatis korraldajatele kirja, kus seletas, et ta on muidu väga aateline tüüp ja tal pole Tartu Rahu vastu midagi, kuid talle ei meeldi, et just EKRE seda üritust korraldab, kuigi samas tunnustas Mart Helme ajaloolasena.
Politseist omakorda tuli avalduse peale vastus, et tegemist on avaliku kuulutuste seinaga, kus pole reguleeritud kes ja kuidas neid kuulutusi sinna paneb või sealt võtab.
Niisiis oli ühe valvekaamera salvestusalas pahategija näha ning pärast politseile avalduse esitamist umbes ööpäev hiljem, saadigi teada, kellega tegu.
Vahele jäänud ekrevihkajale tehti ettepanek, et ta vabandaks avalikult Tõrva lehe kaudu ja maksaks sümboolse trahvi erakonna arvele. See talle loomulikult ei sobinud.
Küll aga laekus osakonna juhatusele õigustav ja ülbevõitu kiri, kus plakatirikkujale ei meeldinud EKRE Tõrva osakonna sotsiaalmeediakontol olnud järgmine lõik, mis teda tegudele ajendanud: “Tartu Rahu on ikkagi nii oluline meie riigile, et ole sa millise maailmakorra eelistustega tahes – kui sul on ikkagi selle riigi kodakondsus ja selle riigi isikutunnistus taskus, siis see on asi, mida tuleb austada. Jah, ka plakatina.”
Kiri omakorda algab nii: „Tegemist oli minupoolse (tunnistan, et võrdlemisi nõrga) protestiaktiga, kuna mulle tundus ja tundub siiani, et Tartu rahu tähtpäeva tähistamise ettekäändel toimus Kammersaalis sisuliselt EKRE promoüritus.“
Ja veel: „Minu probleem on selles, kui eestlaste jaoks niivõrd tähtsa ja meid ideaalis kokku liitvat tähtpäeva politiseeritakse pakkudes ühe erakonna esindajatele kõnepinda. Sellist asja ei saa vähemalt mina austada.“
Ta lisab, et tal ei ole kellegi vastu isiklikku vimma, kuid ta ei kavatse vabandada oma teo eest, milleks ajendas “isiklik moraalne kompass“.
Lõpuks teeb ta ähvardava ettepaneku: „Mina teen omalt poolt ettepaneku, et lähme seekord suurema vaenuta oma teed. Enne kui kumbki meist teeb midagi, mis olukorda kohalikul või riiklikul tasemel eskaleerib.“
Politseist tuli aga sellise sisuga teade: „Kevade keskuse kuulutuste tahvel on kogukonnale teadete edastamiseks mõeldud vaba liigipääsuga ja reguleerimata kasutuskorraga teadete tahvel. Kes ja millise teate sinna paigaldab või sealt eemaldab ei ole kuidagi reguleeritud. Tahvlile kuulutust paigaldades peate arvestama, et tahvlil puudub kasutuskord ja kuulutuse eemaldamine enne kõnekoosoleku toimumist võib leida aset. Selliselt avalikuks kasutuseks mõeldud reguleerimata kasutuskorraga tahvlilt kuulutuse eemaldamine ei täida ühtegi süüteokoosseisu ja Politsei- ja Piirivalveamet ei saa võtta kohustust reguleerida Tõrva valla kogukonna teadete tahvli kasutuskorda.“
Niisiis võib iga suvaline tüüp teiste kuulutusi karistuseta maha rebida ja õigust jääb veel ülegi. Iseäranis, kui tegu on sini-must-valge ja muu rahvusliku sümboolikaga EKREle viitava kuulutusega.
Üritus sai siiski kenasti teoks ning Tõrva Kammersaal oli huvilistest pungil. Laual ootasid kodused pirukad ja kohvikannud. Kõigile tuntud Ants Taul mängis torupilli.
Mart Helme võttis kokku tagamaad ja asjaolud, mis kõik Tartu Rahu eriliseks tegid ning rõhutas ka omalt poolt, et see leping on tõepoolest meie rahva triumf ning et asjad on tehtavad ja ka väike riik teguvõimas, kui meelsuses ning valmisolekus pole lahkhelisid.
Helle-Moonika Helme jagas aga oma muljeid Ameerikast.
Seal nenditi muu hulgas, et küllap ka 105 aastat tagasi leidus isikuid, kellele Tartu Rahu ja iseseisev Eesti Vabariik meelepärased ei olnud.
Aktuse lõpus esines ansambel Põldsepp ja pojad.