Kolmapäeval kohtusid Riigikogu EKRE fraktsiooni saadikud Teaduste Akadeemia delegatsiooni ja TA presidendi Mart Saarmaga. Arutlusel oli lai ring küsimusi, portaal Uued Uudised peatub siinkohal vaid mõnedel rahvuskonservatiividele olulistel teemadel.
Fraktsiooni poolt kohtumist juhtinud Anti Poolamets selgitas TA presidendile, et rahastamisküsimus ehk teadusele lisaraha leidmise toetamine sõltub EKRE poolt sellest, kuidas teadusringkonnad suudavad ennast distantseerida ebateadusest.
Ta tõi välja kolm põhjendust: nii rääkis teadus- ja haridusminister Kristina Kallas Riigikogu ees, kui arutati sooideoloogia surumist kooliõpikutesse, kümnetest soovariantidest; koroonapandeemia ajal suruti teadusele tuginedes täiesti maha igasugused konstruktiivsed küsimused, mis tekkisid vaktsineerimise ja piirangute tõttu, nende esitajad aga stigmatiseeriti; väidetavalt inimtekkelisele kliimasoojenemisele rajatud rohepööre on eemaldunud sedavõrd teadusest, et isegi infraheli mõju ei taheta uurida.
Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tunnistas, et selline teemapüstitus on talle uudne – tema sõnutsi ei ole selliseid jutte talle räägitud üheski teises fraktsioonis, TA ei ole neid teemasid EKRE seisukohast veel kuulnud ning saadikute arvamus huvitas teda tõsiselt. “Probleem on selles, et paljud asjad politiseeritakse enne, kui tõde selgub,” arvas ta.
President ise tõi välja mõned faktid, näiteks selle, et kuigi CO2 hulk atmosfääris on kasvanud, on füüsikute arvates vaid 5-10 protsenti sellest inimtekkeline, küll aga on kliima soojenemise ja jahtumise perioodide vaheldumine läbi Maa ajaloo kogu aeg olnud. Teisena tunnistas ta, et erinevalt Soomest oli Eestis koroona ajal tõesti ainult üks, valitsuse seisukoht ning laste vaktsineerimine ja piirangud olid kaheldava väärtusega.
Anti Poolamets rõhutas eraldi üle, et teaduse rahastamine kannatab ka seetõttu, et suur osa vajalikust rahast läheb nüüd ebateaduslikku rohepöördesse.
Teaduse rahastamise taustal tõi saadik Kert Kingo välja selle, et paralleelselt kõrgtehnoloogilise arenguga, eriti tehisaru väljaarendamisega (mille tööstuslik käive on Eestis siiski väike), on Eestis reaalne tööstuslik tootmine sisuliselt lakkamas. Ta tõi välja selle, et Tartus on omaaegsetest paljudest tööstusettevõtetest järel vaid üksikud. Samas vajavad inimesed ka tehisaru ajastul leiba, piima, liha ja muid toiduaineid, esmatarbekaupu jne, aga nende tootmine käib Eestis alla.
Teaduste Akadeemia president Mart Saarma märkis ka ise, et Eesti majandus on kriisis, meie riik on Euroopa Liidus kõige kehvemas seisus, aga praegu pole näha mingeid reaalseid plaane, mis riigi kriisist välja tooks. Ta täpsustas, et Eestis pole tööviljakus juba 20 aastat tõusnud.
Muuhulgas selgus ka see, et USA geoloogiline luure on silma peale pannud piirkondadele, kust saab haruldasi väärismetalle, ning nende alade sees on ka Eesti oma muldmetallidega, mis asuvad fosforiidilademetes. Seetõttu on ameeriklastel suur huvi ka Gröönimaa vastu.
Mõistagi on eeltoodu vaid osa kohtumisel arutatust, kus põhiteemaks oli siiski Teaduste Akadeemia koostöö seadusandjatega.
Uued Uudised