Kolmapäevases Riigikogu infotunnis juhtis EKRE saadik Mart Helme peaminister Kristen Michali tähelepanu sellele, kuidas Kuremäe kloostri ümber toimuv annab Venemaale võimaluse selle teema abil siinsete ebalojaalsete venelaste seas kired lõkkele puhuda.
Mart Helme: “Minu küsimus tõukub sellest eelnõust, mis meil täna on esimesel lugemisel. See on nimelt kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja minu hinnangul on selle eelnõu menetlemine siin saalis – ja veel hullem, kui see eelnõu ka vastu võetakse –, Eestile kõige otsesem julgeolekuoht, kõige otsesem julgeolekuoht, kuna annab kandikul Vene poolele võimaluse oma arvukas ja hästi organiseeritud viies kolonn Eesti riigi vastu üles ässitada, tänavatele tuua ja Eesti riigi, kuidas ma ütlen, territoriaalne terviklikkus küsimärgi alla panna, sest ei ole ju mingit kahtlust, on öelnud Putin selge sõnaga, et Narva on vene linn ja peab kuuluma Venemaale. Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski on kuskil pool aastat või nii tagasi öelnud, et Balti riigid on oma suveräniteedi ammendanud ja sellest tuleb Venemaal oma suhetes nendega lähtuda.
Ja kui me nüüd kujutame ette, et niisugune vene rahvale väga oluline ja tsivilisatsiooniliselt fundamentaalne küsimus nagu Vene õigeusu kiriku küsimus siin Eesti riigivõimu poolt sisuliselt keelustatakse, siis sellel võivad olla – ma ei ütle, et on, – võivad olla meie julgeolekule väga-väga tõsised järelmid, kuni selleni välja, et me kaotame Ida-Virumaa.
Paluks sellele küsimusele teiepoolset vastust, mis on teie seisukoht, ja ärge tulge seda demagoogiat ajama siin, et patriarh Kirill on heaks kiitnud agressiooni Ukrainas. Jaa, me kõik teame seda. Aga Kirill ei ela Eestis, Kirill ei tegutse Eestis ja need õnnetud nunnad – on äärmiselt piinlik, et Riigikogu esimees ei leidnud viite minutit nende vastuvõtmiseks ja nende petitsiooni vastuvõtmiseks ja tähelepanu osutamiseks seesugusele – ma veel kord rõhutan – julgeolekuliselt väga olulisele küsimusele.
Missugune siis teie seisukoht nüüd on, et kas läheme ka selles küsimuses Venemaad põlvili suruma ja tükeldama või on ka teil ikkagi mingi ohukelluke kuskil tilisemas?”
Teise küsimuse raames lisas Mart Helme: “Ma tean väga hästi, mis on vene õigeusu kiriku poliitika ja kuidas kasutatakse instrumendina ka kohalikke kogudusi. Kõik see on mulle teada! Ja ma tuletan muidugi meelde teile, et teie ja osaliselt teie koalitsioonikaaslased on ise aidanud – tegelikult on sellesse segatud olnud ka meie opositsiooni kolleegid Isamaast – selle olukorra, et et meil on vene õigeusu kirikuga, ja meil on Pühtitsa ja Nevski katedraali näol tegemist kiriklike asutustega, mis on patriarhi, Moskva patriarhi otsealluvuses. See toimus sel ajal – ja mina mäletan seda ajalugu, ma arvan, paremini kui teie –, kui meil käis Toomas Hendrik Ilvese juhtimisel Venemaa positiivse hõlmamise poliitika. Ja siis leiti, et kuna patriarh Aleksius on Eesti mees, siis võib ju talle anda need, et ega tema meile kurja tegema ei hakka. Aga inimesed on surelikud. Ja näe, nüüd on uus patriarh, ja tema hakkab kurja tegema.
Aga minu teema ei olnud praegu üldse usuvabadus ja kõik see kirikliku alluvuse teema. Minu küsimus oli: kas teil on samuti kelluke helisemas, et sellel kogu lool on ka väga sügav julgeoleku aspekt?
Ja kuna teie valitsus on toonud Eestisse ka enam kui 100 000 õigeusu järgijat Ida-Ukraina aladelt. Nimetate neid ukrainlasteks, tegelikult on nad venelased, kes on kontrollimatu taustaga. Ja nagu me teame, Ukraina sissetungi eelselt samuti valgus, vabandust, Krimmi sissetungi eel, valgus sinna samuti massiliselt inimesi Venemaalt. Minu deduktiivse hinnangu kohaselt on meil tegemist väga sügava julgeolekuküsimusega!
Ja kui me vaatame seda, kuidas maailma praegu ümber jagatakse, NATO on sisuliselt paralüüsis, artikkel 5 tööle ilmselgelt ei hakka. Liitlassuhetest rääkimine, nagu eelnev kõneleja siin rääkis, on sisuliselt kohatu, sest need liitlased on impotentsed, nad ei suuda loomulikult reaalses sõjaolukorras Eestit ega iseennastki kaitsta. Seda te ju kõik tunnustate ja tunnistate, kui te räägite kaitsekulude tõstmisest. Siis võib-olla oleks tark see teema praegu laua pealt maha võtta ja tulla selle teemaga uuesti siis, kui olukord on selgunud ja meil need julgeolekuohud on samuti klaarimaks saanud?”