26.06.2017
Varro Vooglaid
Ligi kaks kolmandikku (63%) valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest pooldab põhiseaduse muutmist nii, et Eesti õigusruumis käsitletaks kehtiva abieluna üksnes mehe ja naise vahelist abielu, sõltumata sellest, kas see on sõlmitud Eestis või välismaal, selgus Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitluse tulemustest.
Abielu mõistele kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse andmist pooldab täielikult 44,5% ning pigem pooldab seda 18,8% vastanutest, samal ajal kui seda pigem ei poolda 13,4% ja üldse ei poolda 14,8% vastanutest. 8,5% küsitletutest ei osanud vastata.
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul näitavad küsitluse tulemused, et valdav osa Eesti kodanikest on vastu ideoloogilisele survele abielu tähendus Eesti õigusruumis ümber määratleda viisil, et see hõlmaks ka homoseksuaalseid suhteid.
“Seistes silmitsi homoideoloogia pealetungiga on abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andnud mitmed Ida-Euroopa riigid, nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia ja Horvaatia, samuti mitmed USA osariigid enne 2015. aastat. Nagu näha, sooviks seda ka valdav osa Eesti kodanikest, kes ei taha, et homoliikumise survel mindaks meie ühiskonna alusväärtuste kallale,” ütles Vooglaid ja osutas, et mitmetes riikides, nagu nt Taanis, Rootsis, Soomes, Norras, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja mujal on pärast kooseluseaduse laadse homopartnerluse seadustamist võetud ette ka abielu mõiste ümbermääratlemine.
“Seadusandjale on siin selge indikatsioon selle kohta, mida suurem osa Eesti kodanikest antud küsimuses riigivõimu juures olijatelt ootab. Põhimõtteliselt tuleks selle ootuse teostamiseks teha põhiseadusesse vormiliselt väike muudatus, lisades paragrahvi 27 lõikesse 2 esimese lause, mille kohaselt on abielu ühe mehe ja ühe naise vabal tahtel ühiseks eluks sõlmitud liit. Küsimus on seda aktuaalsem, et Eestis ongi juba alanud nn homoabielu hiiliv seadustamine – juba on langetatud mitmed väga problemaatilised kohtuotsused, mille tulemusel on kantud kehtivate abieludena rahvastikuregistrisse välismaal sõlmitud homoseksuaalsed liidud.”
Ettepanek anda abielu mõistele põhiseaduslik kaitse on olnud viimastel aastatel Eesti poliitikas põgusalt kõne all. Viimati tõstatas küsimuse IRL 2016. aasta jaanuaris, väljendades kavatsust seista vastava muudatuse sisseviimise eest põhiseadusesse. Toona selgitas erakonna esindaja Mart Nutt, et abielule põhiseadusliku kaitse tagamise ettepanek sisaldus juba Eesti põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandes ning et seonduvalt kooseluseaduse läbisurumise püüdlustega on teema muutunud
eriti aktuaalseks.
SAPTK on alates aprilli keskpaigast püüdnud saada võimalust kohtuda peaminister Jüri Ratasega, et anda üle enam kui kaheksa tuhande inimese pöördumised palvega seista abielule põhiseadusliku kaitse tagamise eest. Hoolimata korduvatest palvetest pole peaminister leidnud võimalust tuhandete kodanike pöördumise vastuvõtmiseks ega nende mure ärakuulamiseks. Varro Vooglaiu sõnul on selline suhtumine pretsedenditu ning et varem pole SAPTK töös kohatud olukorda, kus need, kes peaksid tegutsema rahvaesindajatena, ei leia isegi mitte viit minutit, et tuhandete kodanike pöördumine vastu võtta.
Fotol SAPTK-i juhatuse esimees Varro Vooglaid