Vaatamata maailmas toimuvatele muutustele, on Euroopa Liidu bürokraadid oma rohehulluses ikka kasti kinni jäänud ning hauvad kabinetivaikuses välja ühe tobeduse teise järel. On näha, et ka ideoloogiliselt laetud Eesti ametnikud püüavad kõigest väest oma kõrget palka ja eurokraatide heakskiitu välja teenida, kuid nende plaanid ei ole mitte ainult ajuvabad, vaid ka ettevõtlust ahistavad.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hinnangul peaks kohvikud, restoranid ja koolisööklad edaspidi teatama, kust on pärit lauale kantud lambapraad ning millise riigi karjamaal sõi rohtu steigina lõpetanud veis.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste ütles ERRile, et kõik restoranid peavad teadma, kust nende liha pärit on. Ning ministri määruse eelnõu järgi tuleks seda infot ka klientidega jagada.
“Me tahaksime nügida toitlustajaid sinnapoole, et nad pigem hakkaksid kasutama kodumaist liha,” kasutas Kallaste bürokraatide lemmikväljendit.
See tähendab, et kui restoran pakub enda valmistatud kooreklopsi, tuleb lihatükkide päritolumaast klientidele teada anda. Aga kui menüüs on maksakaste või vutisüdame salat, võib info enda teada jätta, sest süda ja maks pole liha, vaid rupskid. Samuti ei pea ütlema, kust pärineb kohapeal tehtud verivorsti ümber olev soolikas ja vorsti sisse segatud veri. Vorstile tahedust andva peki ja lihatükkide kodumaa tuleb aga kindlasti välja kirjutada.
“Ausalt öelda jääb täiesti segaseks, miks praegusel ajal sellist bürokraatiat suurendatakse,” sõnas Vikerraadiole hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla, kes muudatusel suurt mõtet ei näe.
“Toitlustuskohad ostavad sisse sellist liha, mis on parasjagu soodsamalt saadaval,” sõnas Maidla. “Seal on erinevad Euroopa Liidu riigid aga on ka riike väljaspool Euroopat.”
Kui ministeerium soovib kodumaist loomakasvatust edendada, peaks alustama tootjate toetamisest.
Maidla sõnul toob muudatus toidukohtadele hulga lisatööd. Asi on selles, et ühel päeval võib ahju minna Eesti siga aga järgmisel päeval juba Poola siga. Veel enam, ühe toidu sees võivad olla mitme riigi loomad.
“Ausalt öeldes selline kiirustamine ja osapoolte mittekuulamine tekitab pahameelt ja arusaamatust, et miks sellist ülereguleerimist vaja on,” sõnas Maidla. Tema sõnul pole taolisi reegleid kusagil Euroopas.