“Jätkusõjaprintsess” Kristen Michali valitsus üritab Kaja Kallase eeskujul lõigata poliitilist siseprofiiti Ukraina sõjast, arvestamata seejuures reaalse olukorraga enda piiridel.
BNS kirjutab: „Tegime valitsusega otsuse soetada ja saata Ukrainasse esimesel võimalusel 10 000 suurtükimürsku, millele Kaitsevägi lisab oma varudest 750 000 toidupakki. Lisaks anname esimesel võimalusel ukrainlastele üle 100 miljoni eest Eesti kaitsetööstuse toodangut. Ukraina saab Eesti peale loota nii praegu kui ka tulevikus,” lausus peaminister Kristen Michal.
Eesti on sisuliselt rinderiik, tal on piir agressiivse Venemaaga, Vene sõdurid võivad lebada mistahes põõsa taga teisel pool ajutist kontrolljoont ja iga hetk provokatiivse liigutuse teha – ja Eesti annab ära kümme tuhat mürsku? Kas valitsuses pole enam reaalselt mõtlevaid inimesi?
Oma mürsud võivad ära anda Portugal, Holland, Iirimaa, Itaalia, Belgia ja kestahes veel, kel pole piiri Venemaaga – Eesti, Läti, Leedu ja Soome ei tohiks seda teha. Anda saab ka Poola, kel on suur armee, aga mitte Eesti, kes peab ise sõjaks valmis olema ja kelle kahurväel on vaja varusid, et me ei lõpetaks nii, nagu Ukraina pärast 2023. aasta vastupealetungi, mil mürsud said otsa ja Kaja Kallase lubatud miljonist mürsust jäi pool tähtajaks saamata.
Asjad Eesti piiri taga on halvad. Eelmisel aastal moodustas Venemaa Eesti piiri lähedal armeekorpuse ja motolaskurdiviisi, kirjutab Postimees.
2024. aastal formeerisid Vene relvajõud taasloodud Leningradi sõjaväeringkonda ehk Eesti lähiümbrusesse 44. armeekorpuse ja 6. üldvägede armee 69. motolaskurdiviisi.
Mõlemad väekoondised saadeti peale formeerimist Ukraina rindele lahingukogemust saama. Lisaks alustati 2024. aasta teises pooles 6. üldvägede armee 68. motolaskurdiviisi formeerimist, mida väga tõenäoliselt jätkatakse 2025. aastal.
See, et ühe aasta jooksul koondati Eesti lähiümbrusesse nii armeekorpus kui ka motolaskurdiviis, näitab Venemaa relvajõudude võimet luua suhteliselt lühikese ajaga suuri väekoondiseid, märkis välisluureamet oma aastaraportis.
Värskelt moodustatud armeekorpuse manööverüksused, 72. motolaskurdiviis ja 128. motolaskurbrigaad, said tuleristsed 2024. aasta mais Harkivi oblastis, kus nad ründasid Ukraina vägesid.
Seega jätkub arutu poliitika Ukraina ja Venemaa suunal: Eesti Kaitsevägi peaks kiiresti ise ümberrelvastuma ja soetama varusid, selle asemel jätkub vajamineva kraami loovutamine Ukrainale. Veelkord – see pole nn rinderiigi ülesanne, mürske saatku need NATO riigid, kel pole piiri Venemaaga.
Reformierakonna ja tema partnerparteide poliitikud näivad teadlikult Eestit desarmeerivat.
Uued Uudised