Tänasega lõppenud näitlikust rahvahääletusest selgus, mida Eesti elanikud arvavad mitmetest olulistest teemadest, sealhulgas rahvahääletuste algatamise õigusest, Euroopa Liidust ja NATO-st, samuti erinevatest maksudest ning majanduslikest suundadest. Tulemused näitavad rahva selget tahet – kuid kas poliitikud seda ka kuulda võtavad?
Rahval peaks olema õigus algatada siduvaid rahvahääletusi.
Ülekaalukas enamus vastanutest (99,03%) toetab ideed, et Eesti kodanikel peaks olema õigus algatada siduvaid rahvahääletusi. See näitab rahva usaldamatust praeguse esindusdemokraatia vastu ning soovi omada otsesemat mõjuvõimu riigi tuleviku üle. Samas on selge, et võimulolijatele see idee ei meeldi, sest see tähendaks kontrolli kaotamist rahva üle.
Elektroonilised ja mobiilsed valimised? Kindel ei!
Kui valitsus on aastaid ülistanud e-valimisi kui Eesti innovatsiooni lipulaeva, siis rahvas pole sellest sugugi vaimustuses. 90,18% vastanutest ei toeta elektroonilisi ja mobiilseid valimisi, mis viitab laiale usaldamatusele süsteemi vastu. Arvestades, et e-valimiste turvalisuse küsimus on rahvusvaheliselt tõstatatud, ei ole selline skeptilisus üllatav.
Vaatamata meedias domineerivale rohepöörde propagandale, on Eesti inimesed üllatavalt kindlalt vastu ulatuslikele tuuleparkidele. 97,28% vastanutest ei toeta nende rajamist. Võib eeldada, et põhjuseks on nii visuaalne ja looduskeskkonna reostus kui ka laiem arusaam, et see nn roheenergia projekt toob rohkem kasu välismaistele korporatsioonidele kui Eesti inimestele.
Fosforiit jäägu maasse
Fosforiidi kaevandamine on Eestis juba aastakümneid kuum teema. Ka seekord näitavad tulemused, et 92,85% vastanutest ei toeta kaevandamise alustamist. See on selge signaal neile, kes püüavad kaevanduste avamist taas päevakorda tõsta – rahvas mäletab fosforiidisõda ja pole valmis oma elukeskkonda ja põhjavett ohverdama majandusliku kasu nimel, millest suure osa neelaksid nagunii rahvusvahelised kaevandusettevõtted.
Kuigi Eesti poliitiline eliit kuulutab päevast päeva EL-i ühtsuse olulisust, siis rahva seas on selle liidu vajalikkus järjest suurema küsimärgi all. 78,8% vastanutest leiab, et Eesti ei peaks jätkama Euroopa Liidu liikmesriigina. See näitab tugevat vastuseisu Brüsselist tulevale regulatsioonide laviinile ning üha vähenevale rahvuslikule suveräänsusele.
NATO küsimus – ühiskond jaguneb
Kui Euroopa Liidu suhtes on enamik inimesi negatiivselt meelestatud, siis NATO liikmesuse osas on ühiskond lõhestunud. 57,07% pooldab NATO-s jätkamist, samas kui 42,93% on selle vastu. See peegeldab geopoliitilist reaalsust, kus osa inimesi näeb NATO-t kui julgeolekugarantiid, samas kui teised tajuvad seda pigem ohuna, mis võib Eesti konflikti tõmmata.
Automaks – rahvas ei soovi rohkem makse
Eestis kehtestatakse järjest uusi makse, kuid rahvas ei toeta seda suunda. 97,28% vastanutest on automaksu kehtestamise vastu, mis on selge sõnum valitsusele – inimesed ei soovi uusi rahakotti laastavaid koormisi. Ometi liigub maksupoliitika Eestis täpselt vastupidises suunas.
Kokkuvõtteks
Küsitlus näitab, et rahva seisukohad erinevad tugevalt valitsuse ja peavoolumeedia poolt propageeritavatest seisukohtadest. Inimesed soovivad otsesemat demokraatiat, vähem makse ja rohkem suveräänsust. Kas valitsejad julgevad neid sõnumeid kuulda võtta või jätkatakse kursil, mis on rahvale vastuvõetamatu?
Allikas: Vanglaplaneet