Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michalilt tolle järjekordse skandaali kohta, mis ületab kõvasti Reformierakonna rahatassimiskilekoti mõõtmed.
Helle-Moonika Helme: “Te tahate küll seda teemat vaiba alla pühkida, aga 2,6 miljardi euro jagamine tuuleenergia ärimeestele tekitab ikkagi küsimusi selle kohta, et kas see ikka oli läbipaistev ja kas see teenib avalikku huvi või pigem konkreetsete ettevõtjate huve. Ka sotsiaaldemokraatidele eraldi lubatud 260 miljonit maismaatuuleparkide jaoks viitab poliitilistele kokkulepetele, mis võivad olla seotud erakondade rahastamise või valitsuspartnerite äraostmisega.
Arvestades neid süüdistusi, et 2,6 miljardit eurot avalikke vahendeid on eraldatud kitsale ringile tuuleenergiaettevõtjatele ning teie ise olite ka kliimaminister ajal, mil valmis see 2,6 miljardi euro jaotamise plaan – see ei ole ju eile sündinud –, ja teie praegune riigisekretär Keit Kasemets oli siis kliimaministeeriumi kantsler – te kõik olite sel näppupidi sees.
Seda enam ei ole avalikkusel põhjust usaldada teie valitsust, kui 2,6 miljardi euro jagamise skeemi juures on olnud kõik needsamad inimesed, kes täna võtmetähtsusega kohtadel jätkavad. Tegelikult te kõik koos ministeeriumiga vastutate nende arvutuste koostamise eest, mida te nimetate kõigest numbrimaagiaks, aga mille alusel sündis 2,6 miljardi euro jagamise plaan. Ja seejuures on märkimisväärt, et meil ei ole teada ka seda, milline oli ministeeriumi ametnike konkreetne roll eksitavate arvutuste koostamisel, mis õigustasid siis seda 2,6 miljardi euro jagamise skeemi.
Kas teie hinnangul peaks kliimaminister Yoko Alender tagasi astuma seoses kriitikaga 2,6 miljardi euro jagamise läbipaistvuse ja õiguspärasuse osas tuuleenergiasektoris?”
Teise küsimuse raames jätkas Helle-Moonika Helme: “Probleem on ju tegelikult selles, et ministeeriumist läks välja valeinformatsioon. See on puhtalt praeguse kliimaministri vastutusel. Pole ju välistatud, et ta teeb seda jälle ka nende maismaatuuleparkide osas.
Kui vaatame siin, kuidas riigieelarvest ja ka Euroopa Liidu fondidest tulevaid rahasid rohepöördetoetuste näol suunatakse ikkagi kindlatele ärigruppidele, kuidas valitsuserakonnad ja nende toetajad ilmselgelt saavad sellest rahast kaudselt kasu, ja see on nüüd fakt juba, kuidas avalikkusele esitatakse valeandmeid, et seda rahajagamist õigustada.
Me kuulsime ka siin vastuseks esimesele küsimusele, kuidas järjekordne plaan on ära hakata jagama seda juba riigieelarvest eraldatud mitut sadat miljonit, mis peab minema, mis oli nagu ette nähtud Ukraina toetamiseks, oma, jällegi, kindlatele relvaärimeeste gruppidele. Ühesõnaga, teie valitsus millegi muuga enam ei tegelegi kui see, et kui üks uks läheb kinni oma sõprade rahastamisel, siis leitakse kohe teine uks.
Täna hommikul näiteks oli uudis, et riigi osalusega tahetakse Paldiskisse rajada ka ühte kaevandust – ka see projekt on sattunud nüüd skandaali keskmesse ja jälle valeandmete esitamise pärast. Väidetavalt koostasid TalTechi teadlased ettevõtte tellimusel analüüsi, mis sisaldaski väärandmeid, valeandmeid, et oleks nagu põhjust seda kaevanduse rajamise plaani toetada. See on muuseas tekitanud ka avalikkuses ja ekspertide seas tõsiseid küsimusi nii teadustöö eetika kui ka projekti läbipaistvuse osas üldse.
See ongi väga kurb, et kui me kogu aeg räägime, et usaldame teadlasi, siis te olete tõmmanud sinna, oma petuskeemidesse sisse ka tõsised teadlased. Kriitikud just nimelt rõhutavad, et sellised juhtumid õõnestavadki usaldust teadusasutuste vastu ja võivad avaldada negatiivset mõju edasi ka, kui see kaevandus läheb käiku, keskkonnale ja kohalikele kogukondadele.
Ma ikkagi küsin: mis teil seal toimub? Keegi peab ikkagi lõpuks selle vastutuse võtma. Need skeemid, millest me iga päev kuuleme, lähevad aina suuremaks ja suuremaks. Ja te tõusete siin jälle püsti ja hakkate meile mingisugust muinasjuttu rääkima sellest, kuidas tuuleenergia on odav. Me teame, et on odav, sellepärast et seda doteeritakse ja plaanitakse doteerida miljarditega rahva rahaga, ja fossiilenergia on kallis, sellepärast et sinna te olete pannud meeletud keskkonnamaksud ja need napakad CO2-maksud on seal peal. Need on just nimelt need müüdid, mida te siin räägite, et mida meie levitame – ei, teie teete seda kõike.”
Peaministri sogavate vastuste peale võttis sõna ka Mart Helme: “Kuulsime jälle tüüpilist ülbet Reformierakonna rünnakut küsija pihta, et teile ei sobi ja teie ei taha ja teie nii ja teie naa.
Aga teie nii ja teine naa, kulla sõber, teie peaksite praegu uurimise all olema, sest juba see, mis ajakirjanduses on ilmunud seoses nende tuuleparkidega, maismaaparkidega, Nordicaga, on piisav selleks, et tõestada, et teie valitsus on selgelt korruptiivne valitsus, mis tegeleb Eesti maksumaksjate raha laialijagamisega täiesti vastutustundetult.
Isegi kui mitte omadele, siis täiesti vastutustundetult raisates miljardeid, ajades pankrotti ettevõtjaid, ajades sisuliselt eraisiku pankrotti Eesti rahva esindajaid, kodanikke, see on kuritegu. Normaalses riigis, te armastate korrutada, kuidas meil on õigusriik, normaalses õigusriigis oleksite te juba uurimise all. Aga meil ei ole kahjuks normaalne õigusriik, meil on Reformierakonna ja tema satelliitide režiim.
Nüüd, mis puutub sellesse, et meil on tarvis odavat energeetikat, vaadake, te olete poisike minuga võrreldes. Ma mäletan, kuidas meil olid põlevkivielektrijaamad ja meil töötasid Voltad ja Ilmarised ja Põhjalad ja ma ei tea veel, mis, tohutud tööstusettevõtted ja meil ei olnud kunagi energiapuudust ja energia oli odav ja seda tänu sellele, et meil töötasid ilma igasuguste lisamaksude ja kiusamisteta põlevkivijaamad.
Need põlevkivijaamad võiksid töötada tänase päevani, kuid teie oma rohehulluses ei oleks sellele hakanud siin kaikaid kodarasse looma loopima. Ja nüüd te tahate meile selgeks teha, et miljardite kulutamine tuuleenergeetikale teeb elektri odavaks?
No kuulge, tulge mõistusele, kui te saia küpsetamisele otsustate kulutada hiiglaslikke summasid, siis see sai saab olema väga-väga kallis. Ja minu küsimus ongi, et millal see teie vassimine, valetamine ja riigi rahaga vastutustundetu ümberkäimine lõpeb vähemalt poliitilise vastutuse võtmisega ja tagasiastumisega, sest varem või hiljem jõuab see asi ikkagi ka õiguskaitseorganiteni.”