Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Rene Kokk peaminister Kristen Michalilt automaksu kohta ühe väga konkreetse näite varal, kuid valitsusjuht ei osanud muud vastata kui et “ega ma rohkem seda seletada kuidagi ei võta, sest see maksukalkulaator ja kogu see maksumehhanism on teile sama hästi kättesaadav kui mulle. Mis ma sellest üle räägin.”
Rene Kokk: “Minu küsimus on tingitud nüüd sellest uuest koormisest nimega “automaks”, mille te olete kehtestanud ja mis arvatavalt, nagu näha oli ja arvata oli, tekitab väga palju ja suurt segadust.
Minu poole on pöördunud päris mitmed autokaubandusega ja autode müügiga tegelevad ettevõtjad ja eraisikud, kes on palunud seletada peaministril ikkagi, kuidas see loogika siis on.
Kui me võtame näiteks nüüd ühe konkreetse automudeli aastast 2016 näiteks, Merzedes-Benz, V-klass, kaubikud ja ühe auto puhul võib olla nii, et auto aastamaks on 51 eurot ja 77 senti ja registreerimistasu 413.88. Ja siis võib juhtuda nii, et teise samasuguse auto puhul, mis on sisuliselt identne auto, on sedasi, et aastamaks on 480 euri, ehk siis üle 400 euro suurem, ja registreerimistasu on 1434 eurot.
See küsimus võiks tunduda kuidagi üksikjuhtumina, et kuidas, et mis me sellest siin räägime, aga see ei ole kahjuks üksikjuhtum. Selliseid segadusi on täna riigis väga-väga palju, kus piltlikult öeldes naabrimeestel või naabriperedel on auto maksustamine niivõrd erinev, et inimesed lihtsalt ei saa aru.
Äkki te räägite selle lahti, et millest see tingitud on, sest me teame väga hästi, et ikkagi maksusüsteem peaks olema ühetaoline ja kohtlema kõiki võrdselt, aga kahjuks praegu seda küll kuidagi nii öelda ei saa, sest neid erisusi on väga palju, mida praegu välja tuuakse.
Ja äkki te oskate öelda ka, et kui palju neid vaidlusi praegu menetluses on näiteks üldse, mis automaksu puudutab?”
Teise küsimusena jätkas Rene Kokk: “Ma ei saa kuidagi selle vastusega selles mõttes rahule jääda, et tegelikult meid vaatavad ka ilmselt need inimesed, kes selle küsimuse on ka minule edastanud.
Vähim, mis te teha saate, on, palun, lasta saata kellelgi mulle ülevaate sellest, miks ühe ja sama massiga, mootorivõimsusega ja aastaarvuga autodel saab olla nii kardinaalselt erinev nii aastamaks kui ka registreerimistasu. See vajab selget lahtikirjutamist ja inimestele selgitamist, sellepärast et see ei ole lihtsalt mitte kuidagi loogiline.
Ma arvan, et te ise saate ka sellest aru, et kui teil on täpselt identsed autod naabrimehega ja te maksate üle 1000 euro rohkem täpselt sama auto kasutamise eest oma perega, siis ilmselt te seda väga õiglaseks ei pea. Ma arvan, et sellest me saame vast ühtemoodi aru.
Aga nüüd, kuidas te suhtute sellesse, et me toetame kuni viie aasta vanuseid elektriautosid. Elektriautodega on just sama teema, nagu siin selle automaksuga, et omal ajal, kui tuli elektriautotoetus, tal oli ilmselt oma koht, kui me hakkasime sellega minema, et toetati uusi autosid. Kas te peate tõesti mõistlikuks seda, et me täna toetame, sisuliselt turul anname toetust kasutatud elektriautodele. Kuidas teile see tundub?
Seda enam, kui me vaatame seda, kui ebaõiglane on minu hinnangul automaks ja see maksustamine. Elektriautode ostjad teadupärast on pigem jõukad inimesed, kes jõuavad täna osta turult elektriautosid. Elektriautod on kallimad keskmisest autost ja nüüd me anname ka toetust veel. Kas teile ei tundu, et see on veel üks sihuke ebaõige lähenemine ja komponent kogu selle automaksu ja maksustamise juures?”
Küsijat toetas ka EKRE saadik Anti Poolamets: “Austatud peaminister! Te räägite endale väga selgelt vastu, et justkui ei tahaks toetada konkurentsivõimetuid tehnoloogiaid, aga ikkagi, alles teil oli laual, mõni päev tagasi, 2,6 miljardit 20-ks aastaks konkurentsiprobleemidega elektrile. Mõelge hoolega ümber, mis sellest kõigest saab ja sama hoolega peaksite ümber mõtlema ka maismaa teema.
Ometi ma jätkan automaksuga. See on selgelt seotud ka energeetika ja kõige muuga, sest te lihtsalt kraabite raha kokku erinevatest kohtadest, ka kõige hädas olevamatelt inimestelt, selleks, et suuta kõiki neid subsiidiume maailma suurkorporatsioonidele maksta, kes kasvõi siin Liivi lahte tahtsid oma äri püsti panna.
Aga siis üks praktiline näide, mille eest me hoiatasime, et puudega inimesed ja need kõige vaesemad inimesed saavad automaksuga kõvasti pihta. Ja need tagasihoidlikud toetused, mida siin anti, ei kompenseeri kuidagi nende kaotusi. Üks praktiline näide. Maapiirkonnast pärit lasterikas pere, kes vajab iga päev mootorsõidukit tööle ja kooli sõitmiseks ja sügava puudega lapse pensionärist isa, kes seda kaebust esitasid, kelle sissetulekuks on pension, aga mootorsõiduki eest peab maksma 864 eurot aastas. See ei kanna kuidagi olukorda välja, et ta peab sisuliselt oma lapse väikebussiga sõidutamisest loobuma. Ärme unusta, et põhiseadusest tulenevalt on kohustus hoolitseda lasterikaste perede eest.
Õiguskantslergi on kirjutanud, et varamaksud ei tohiks sundida inimest autost, kodust või talle olulisest muust varast loobuma. On oht, et see realiseerub, kas või selle üle 800 eurose maksu puhul. Mida teha nende inimestega, kes ongi pihta saanud?”