Nüüd kui EKRE ja rahva vastuseisu kiuste on valitsus mootorsõidukimaksu vastu võtnud, president selle heaks kiitnud ja kõik sõidukiomanikud ebaõiglased arved kätte saanud, kargab õiguskantsler välja ja seletab, et see ei vasta põhiseadusele.
Justkui poleks EKRE ja mõned teisedki ammu selle tõsiasjale osutanud, ent siis see läks kurtidele kõrvadele. Nüüd teatab õiguskantsler Ülle Madise, et mootorsõidukimaksu seaduses ja liiklusseaduses ei ole sätteid, mis arvestaks vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumitega, kuid varastatud või hävinud auto eest pole põhjendatud võtta maksu terve aasta eest, soovitades Riigikogul seadused põhiseadusega kooskõlla viia.
Selle küsimuse tõstatas EKRE saadik Rene Kokk juba mullu detsembris jäätmeseaduse muutmise menetlemisel, kui eelnõud kaitsnud reformierakondlane Mait Klaassen ega automaksu maaletooja Mart Võrklaev ei osanud sellele vastata.
Rene Kokk küsis, mismoodi hakkab toimuma olukord pärast seda, kui automaks kehtestatakse – kellelgi varastatakse auto näiteks 1. veebruaril. Mis aja pärast tekib sellel varastatud auto omanikul, kellel, oletame, on 500 eurot aastas automaksukohustus, võimalus pöörduda transpordiameti poole ja paluda see autoregistrist kustutada, kuna tal reaalselt autot ei ole?
„Teoreetiliselt on ju võimalik, et autot ei leita ja menetletakse kolm aastat ja sisuliselt iga aasta peab auto omanik, sest ta on ju omanik, maksma 500 eurot selle eest,“ osundas Kokk.
Nüüd teatas Ülle Madise: “Automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui sõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu.”