Ma ei soovita kellelgi lugeda delfiliitilist solki, eriti tingimustes, kus infooperatsiooni sooritava asutusega on seotud nn aasta ajakirjanik Laine või homolembene luulekriitik Vilja, parem eemale hoida. Mida head sealt tulla ei saa. Ei tulnud ka nüüd, kus eiteakes tegi kliimapettust ja sundsüstimist õigustava intervjuu Teaduste Akadeemia presidendiga.
Intervjuud oli võimatu lugeda, sest kohe alguses väitis delfilase viimases staadiumis kõdunev aju midagi täiesti hullumeelset: “Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kinnitas LP-le, et on veendunud vaktsineerimise vajalikkuses ja kliimamuutuste inimtekkelisuses, kuid…” Kuid mina kuulsin Toompeal oma kõrvaga hoopis teist juttu.
Küsimus on nüüd selles, keda usaldada, kas viljakiislereid, kes esindavad uhkusega hüsteerilise punameedia kõige ropumat põhjamuda, akadeemikut, kes räägib kord üht ja kord teist juttu või allakirjutanut, kes ma kõike olen oma silmaga ja lähedalt näinud? Vähe sellest, ka USAIDi taolistelt kontoritelt pole ma kunagi raha võtnud. Kahtlane, kust tema siis raha saab?
Ma saan aru, et ega see ikka kuidagi globaalsatanismi käsulaudadega kokku ei lähe, kui auväärne teadur nõrkuse- või selgusehetkel tõtt tunnistab. Nüüd tuleb reageerida, tuleb angažeerida ossinovskid ja jollerid, aga kui asi ikkagi haiseb ja süda kripeldama jääb, siis valada kõik viljakiislerlusega nagu soolhappega üle. Kuriteo jäljed peavad kaduma.
Loodeti parimat, aga ei tulnud väga menukas lugu välja, edetabeli koht teises sajas Uudis.net andmetel. Kaastunne omastele. Ent linnuke sai kirja ning asjaosalised pöördusid raske päevatöö järel täis vaimset rahuldust ja väärastunud iha homoluule rutiini juurde tagasi. Kus muidugi ongi nende loomupärane koht.
Küsimus ei ole selles, autud strattkommarid, kas akadeemiku sõnad sai täpselt nii üleskirjutatud, nagu nad öeldi või ei. Said küll, ja jutu mõte oli ühemõtteline, selge. Mis te, armetud onkiloonid, õige arvate, kas ma oleks jäänud minutikski ühte ruumi isikuga, kes ajab näost kliimapaska välja? Ei.
Ja kirjutanud pärast enda kohta ebaharilikult viisaka loo? Ei. Võimatu, täielikult välistatud. Vaadake, ahvist arenenud parasiidid, mul on väärikus (selgitage sõnaraamatut kasutades välja, mida see tähendab), ja väärikus ei luba mul lolle valesid kuulata, esimene kõige roojasemate valede hulgas on inimtekkeline kliimasajoob.
Viimati olin sunnitud kolm korda saalist lahkuma ja järgmist, mitte palju asjalikumat esinejat oodates pool pange kohvi ära jooma. Miks? Sest mingid õpetatud fosforiidikõluped panid üksteise järel kliimasegast. Kes alustab ettekannet või intervjuud ilmselge propagandavalega, peab leppima sellega, et ta kaotab publiku.
Rõhutan veelkord, kui akadeemik oleks hakanud Toompeal kliimaila ajama, siis poleks ma lauset lõpuni kuulanud, oleksin välja jalutanud ja kirjutanud, mida head ja paremat ma lurjustest ja akadeemilise anaaltapiga propagandistinärudest arvan. Kasutute klähvijate hävitamine on mulle sama lihtne ja lõbus, nagu mõnele teisele küündimatute piidrivärsside peale erutuda.
Tähelepanu! Lihtne soovitus, isikud, kes räägivad kliima, sõja, pede, süstla, meremiihali või õilsa immigrandi juttu, kustutage enda jaoks kõigist nimekirjadest ja unustage. Isegi kui kõik sõbrad, tuttavad ja sugulased on ennast vaenlase propaganda võrkudesse mässinud, mis siis ikka, tuleb oma elupäevad üksinduses lõpu poole veeretada. Pole midagi hullemat kui poolearuliste seltskond.
Propagandaüllitise tellimus lõpetage, telekas lülitage välja ja ärge enam kunagi käima pange, kõik sm Ossinovskiga seonduv visake minema ja nii kui keegi üritusel või seltskonnas alustab värdjalikku kroonujuttu, lahkuge silmapilkselt ja ust paugutades. Probleem on tegelikult selles, et me sureme välja.
Me ei saa kunagi teada, miks inimesed nii vastikult käituvad, kas keegi kükitas nende lastetoa nurka või kukkus ta mähkimislault kuklaga vastu pliidirauda, vahet pole. Me saame ebameeldivad, moraali laostavad ja ohtlikud isikud vaateväljast kõrvaldada. Mina saan väga hästi ilma Viljata hakkama, tähendab see on võimalik. Ja kui on võimalik, siis maksab ka endal üritada. Te ei tea, kui hea tunne see on.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 28.02.2025