Sellest, et pärandkultuurist hooliv Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Evelin Poolamets väisas presidendi vastuvõttu koos tütrega enda tehtud riietes, märkas ka Õhtuleht ja kirjutas sellest loo.
„Mõlema rõivakomplekti valmistamine oli nagu ajarännak – see polnud lihtsalt kuiv teadmine raamatutest, vaid pidev katsetamine ja kohandamine. Eriti keeruline oli leida sobivaid materjale, näiteks õige paksusega lõnga,“ rääkis Poolamets Õhtulehele.
„Minu teekond oma südamerõivaste valmimiseni võttis aega aastaid, mille jooksul oli nii tõuse kui ka mõõnasid, avastusi ja üllatusi,“ rääkis Evelin Poolamets, kes saabus presidendivastuvõtule koos tütrega, kandes enda valmistatud rahvarõivaid.
Õhtuleht kirjeldab, et juba 1994. aastal kandis ta Istanbulis Miss Model of the World võistlusel Rõngu rahvarõivaid. Rõngu seelik on tal alles, ent tervikkomplekt vajab taastamist. 26 aastat hiljem otsustas ta oma käsitööoskused proovile panna. „Läksin 2020. aastal Jäneda rahvarõivakursustele, kus alustasin Luule Nurga juhendamisel Viru-Jaagupi kihelkonna rahvarõivaste valmistamist,” rääkis Poolamets, kes elab perega Viru-Jaagupi kihelkonnas Kulinal. Rõivad valmistas ta esmalt endale, aga kuna tütar oli aastate jooksul temaga peaaegu sama pikaks kasvanud, siis leidis Viru-Jaagupi rõivas presidendi vastuvõtu ajaks ise uue kandja.
Viru-Jaagupi rahvarõivaste kõige keerulisem osa oli Poolametsa sõnul käiste tikand. „Selle mustri valisin Eesti Rahva Muuseumi kogusid uurides. Seeliku triibumuster on Viru-Jaagupi kihelkonnas harvemini kasutusel ning pärineb Tudu kandist. Selleks sain samuti inspiratsiooni muuseumi varakambrist,“ lausub Evelin ja lisab, et komplekti kuuluvad veel tanu ja põll. „Viru-Jaagupi rõivaste puhul kahtlesin vahepeal, kas need on ikka „minu rõivad“, ent pärast erinevate elementide katsetamist sain aru, et esivanemate ilumeel oli kõrgel tasemel ning see komplekt sobib mulle nagu valatult.“
Järgmise komplektina valis Evelin Seto rahvarõivad, sest tema isa on pärit Setomaalt ning tal oli kindel soov, et nende peres oleks vähemalt üks oma kätega valmistatud seto rõivakomplekt. „Asi ei ole sellega lõppenud, sest nüüd tahab ka minu abikaasa seto mehe rahvarõivaid. Tema sooviks kõik kodused rahvarõivakomplektid Kulina mõisas välja panna. Koos abikaasa ema kingitud ajalooliste Muhu rõivastega saaksime juba viis komplekti üles sättida.“
Naine tõdeb, et Seto rõivaste valmistamine oli märksa keerulisem ja nõudis mitmeid ümbertegemisi, kuid lõpuks jõudis ta õnneliku tulemuseni. Mõlema rõivakomplekti tegemine oli tema sõnul nagu ajarännak – see polnud lihtsalt kuiv teadmine raamatutest, vaid pidev katsetamine ja kohandamine. Eriti keeruline oli tal leida sobivaid materjale, näiteks õige jämedusega lõnga. Seetõttu tuli Poolametsal seto pitsi mitu korda uuesti heegeldada ja teha hulgaliselt proovilappe, et saavutada võimalikult täpne sarnasus muuseumis leitud originaaliga.
Allikas: Õhtuleht