Perekond Odinetsi tabas vahetult pärast laulatust ebameeldiv üllatus, tegelikult muidugi ränk katsumus, eurotürannial on kavas kehtestada uus halastamatu toasoojuse maks ja lisaks sellele korjata obrokit ka bensiinijaamadelt. Milles asi? Ikka seesama süsinikukamm, mis on sisuliselt hävitanud meie tootmise ja elektrimajanduse. Süsinikuga kägistamine oli oluline komponent meie lõputus majanduslanguses, nüüd saab sellest iga paepealse pere probleem.
Mida peab aus abielurahvas nüüd tegema? Kas loobuda laste ostmise plaanist? Kas lükata veelkord edasi Ukraina territoriaalse terviklikkuse abipakett või loobuda peenemast poenapsist ja eksootilistest suupistetest? Pered on hädas, pered on meeleheitel, nõrgemad ongi vist juba ära lahutanud. Kes teab? Hukatus näib kindel ja möödapääsmatu.
Kas selline julmus saab olla tõsi? Toasoojuse maks? Sooja toa maks? Uskumatu, uskumatu! Jah, see on tõsi, ametlikele allikatele toetudes on teatavaks tehtud: “Euroopa Liit nõuab Eestilt, et võetaks vastu direktiiv, millega hakataks maksustama transpordikütuseid ja toasooja. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juht Laura Remmelgas ütleb, et põhjus, miks seda tehtud pole, peitub selles, et puudub mõistusepärane viis, kuidas seda teha, ning ta avaldas lootust, et see Euroopa Liidus siiski üle vaadatakse.”
Ära küsi miks, niigi on selge, et Euroopa sõjardid valmistuvad sekkuma Ukraina maavarade ja maa-alade jagamisse, pomm on aga kole kallis osta. Seega peab eesti inimene, õnnis laulu ja -abielurahvas, napalmi ja valge fosfori kinni plekkima. Selliste asjadega ei koonerdata. See on meie sõda ja meie maavarad, miks mitte maksta ja kus sa vaene mees pääsedki.
Sõda on Eesti demokraatia isa. Maksta tuleb, see on selge, keda on mõistusliku lahenduse puudumine enne takistanud? Kas meremiihalitesse miljardite 2,6 miljardi matmine on mõistusepärane investeerimise viis? Kas laste kohitsemine on mõistusepärane? Kas kõrbeliiva niisutamine režiimile ustavate palgasõdurite verega on tark asi? No ei ole.
Ega ma väga palju ei eksi, kui väidan, et kõik, mida pooletoobiste valitsus eesotsas meeskaja Michaliga ette võtab, on totter, ajuvaba, kahjulik ja läbinisti loll. Sõjaõhutamine on loll. Maksude tõstmine on loll ja kahjulik. Ameeriklastega tüli norimine on enesetapjalik, eriti nüüd, kus jänkimees on astumas esimesi samme normaalsuse poole. Tuulispask on, nagu ta on. Aga nokutantsupidu vanaasta õhtul ERR-i transulembesel lainepikkusel? Sam asi, sama nõme, hullem veel.
Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, nüüd laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi ka ehitistele ja transpordile, sinu kodule ja autole, olgu see asi kohe klaar. Kui enne sõda löödi CO2 kirves selga 43 ettevõttele, nagu näiteks põlevkivielektrijaamad ja tööstused, siis nüüd on asi õiglane – maksab iga mats, iga korteriühistu, iga vana fordiront, iga vänt, välja arvatud ehk kodutud ja rahatud.
Ainus kergendus on see, et puuriit on hetkel veel maksuvaba. Kes aga ahju välja lõhkus, nagu targemad tungivalt soovitasid, on pekkis omadega, lisaks hirmkallile miihalielektrile tuleb peagi tasuda ka uus suur Euroopa sõjamaks. Eesti sõjamaks ei puutu kuidagi Euroopasse, meie oleme idaeurooplased, seda palun meeles pidada.
Nüüd on kaks võimalust, kas ausa abielurahva seas kõrgelt hinnatud sõjaaktsiad ja vennatapuvaimustus veavad ka maksutõusu ja selle kehtestanud valitsuse reitingu taevasse või lähevad kõik koos euroliidu ja slaavlaste territoriaalse terviklikkusega peldikutorudest alla. Teen panuse allakäigule. Kes võtab kihlveo vastu?
Mitmeski mõttes on väga põnev arenguid jälgida: kas avatakse teine rinne või aetakse lihtsalt sooja õhku näost välja? Mida kujutab brittide valmisolek paigutada Lääne/NATO väed Ukraina territooriumile endast tegelikult: “Ühendkuningriik on valmis seda toetama saabastega maas ja lennukitega õhus,” (“The UK are prepared to back this with boots on the ground and planes in the air”) nagu ütles kuri ja kiimaline Starmer. Näita saabast, enne ei usu.
Kui asjaks peaks minema, hüpotees, mida ma kuigi tõsiselt ei võta, siis on raudpoltkindel, et meie vennikesed panevad kiunudes ja kõige ees miinivälja poole minema. Aga kes siis toasoojuse eest maksu maksab? Kõik ju ühes tükis tagasi ei tule ja pole need peredele lubatud toitjakaotuse kopikad ka nii kindlad midagi. Paljud jäävad teadmata kaduma ja siis ei saa maksta jne.
Kes teab, ehk ongi see plaani osa, tõsta makse nii palju, et ka nahahoidjad kobivad ise vabatahtlikult kaevikusse sooja ja kroonu toidu peale, kui muud võimalust enam pole, siis ehk küll. Tõenäolisem on aga variant, et maksustamine tuleb, aga sõda jääb kännu taha kinni, see on muidugi tarbijakaitse teema eelkõige. Loodi vale mulje ja peteti nagu alati.
Valitsuse olukord on muidugi eriti raske, rahva nöörimine on üle mõistuse, samal ajal ollakse jutu järgi sõjas nii venelaste kui ameeriklastega, seega on valitsusel hetkel kolm vaenlast: oma rahvas, idanaaber ja Ameerika. Euroopaga otse nugade peale minna ei saa, siis kukub kokku relvatööstuse püramiidskeem ja kaob eurohõlptulu. Samuti kustub lootus oma rahvas sõtta tõmbamisel järel kõrgepalgalisele kõrge esindaja töökohale tõusta ja seal kõrge vanaduseni lapsejuttu ajada.
Psühholoogiliselt on lihtne järgnevat ennustada, suurvõim Eesti on veidi pettunud, et Venemaa on ikka veel põlvili surumata ja eurooplased ainult teesklevad sõjategevust, seega liitutakse küll rüüsteretkega, kui reedetakse Euroopa isandad ja lüüakse neile nuga selga. Võimalik et vallutatakse Garmisch-Partenkirchen või Cagliari, et saada paremat positsiooni rahuläbirääkimistel või minnakse hoopiski valgevenelaste poole üle. Variante on.
Sooja toa maks küll kehtestatakse ja raha korjatakse kokku, kui eurooplastele seda ei anta. Eelkõige tuleb täita kohustused tuulemöldrite ees ja majandada eksiilvalitsust Biełaaziorskis. Loodetavasti jääb sooja toa maks pooletoobiste valitsuse viimaseks kuriteoks oma rahva vastu ja nende viimaseks hingetõmbeks. Kõik on praegu Yakuza-Yoko püüdlikult dekoreeritud kätes.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 03.03.2025