Eestit pikalt valitsenud kliki välis- ja julgeolekupoliitika on krahhiga läbi kukkunud. Meid on täielikult nurka mängitud ja see seab meid eksistentsiaalsesse ohtu. Kõik, kes praegu undavad, kuidas kohe-kohe tuleb putja, peaks ühtlasi ausalt seletama: kes meid sellisesse olukorda on viinud?
Eks ikka “kindlates kätes” Eesti lubajad. Tuli välja, et lubadus “ei kunagi enam üksi” oli lihtsalt samasugune valijatele ilusa vale leierdamine nagu “lugege mu huultelt, maksud ei tõuse!”
Eestil oligi vaja plaan B-d. Aga seda ei tohtinud 5 aastat tagasi öelda, olid liitlassuhete lõhkuja ja NATO lammutaja ja seega loogiliselt Kremli käsilane, nagu meile vahutavate suunurkadega seletati.
Relvad, laskemoona, pioneerivarustuse, kiivrid-kuulivestid, õhu- ja tankitõrjerelvad andsime ära, sest “Ukraina sõda on ka meie sõda, seal teevad nad seda õige tööd ja tapavad tiblasid!” Uhh, küll oli hea öelda, raisk! Aga kui sa üritasid seletada, et oot-oot, Eesti on rinderiik, relvade asendamine võtab aastaid aega ja maksab meile miljardeid, me relvitustame end ja muudame kaitsetuks, siis said kohe teada, milline Putini käsilane sa oled. Või et sina tahad siin Eestit kaitstuna hoida selle asemel et Ukrainat aidata! Vaata, kus vene narratiivi sisistav madu paljastatud!
Aga nüüd olemegi olulisemalt vähem relvastatud, kui kolm aastat tagasi ja uusi võimekusi pole juurde tulnud pärast seda, kui EKRE suure võitlusega surus valitsuses olles läbi rannakaitse relvasüsteemide ostu. Meil pole õhutõrjet vaja, käratas mulle Martin Herem. Meil on NATO lennukid! Nüüd on jutt teine, aga olukord samuti.
Nüüd teame ka, et Euroopa riikidel neid lennukeid õigupoolest polegi ja ainuke, kelle lennukeist meil abi võiks olla, on USA. Seega, üks õige kindlate käte parteilane ei hoia end tagasi USA presidenti ja asepresidenti mõnitades ja naeruvääristades. Vaba maailm vajab siiski uusi liidreid, kust need liidrid ikka tulevad, kui mitte sotsiaalmeedias säutsudes.
Ja mis nüüd on saanud kõigist neist julgeoleku eksportimistest Afganistanis, Iraagis, Malis? Meile müüdi seda kõike 20 aastat jutuga, et kui me seal oma verd valame, siis see tagab, et kui meil läheb keeruliseks, siis tullakse meile appi. Adekvaatsemad inimesed said juba ammu aru, et see on lihtsalt müügijutt, ilus loosung, nii need asjad päris maailmas ei käi.
Me kulutame oma ressurssi, mida peaks panema oma iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks auksiliaaridena võõrastes sõdades, et teenida globalistlike isandate käest kannuseid. Aga seda ei tohtinud välja öelda, halvustasid meie kaitseväelasi, õõnestasid usku liitlastesse, ühesõnaga, ajasid jälle Kremli jutupunkte.
Ameerika uue valitsusega Eesti praegustel valitsejatel jutule saada ei õnnestu, ollakse liiga palju ja liiga räigelt neid sõimanud. Eurooplastega aga samuti mitte, hoolimata 20 aastast liikmelisusest vaadatakse Lääne-Euroopas meie peale ikka kui teise järgu pudide peale, kes teevad nagunii nii, nagu kästakse, milleks neid siis veel laua taha võtta.
Me olemegi üsna üksi. Aga lisaks sellele ka üsna kaitsetud. Küll oli hea valida aastast aastasse valgeid jõude ja ajada rind puhevile, et no mina küll neid bokijoojatest natsipersesid ei toeta, neile ei meeldi homod – nagu putlerilegi! – mina valin ikka avatud ja euroopalikud jõud!
Kõik, kes täna valitsuses on, on osa probleemist. Eesti püsimise ja turvalisuse huvides tuleb kogu tänane võimuklikk välja vahetada. Probleemi ei saa (ega oska, ega taha!) lahendada inimesed, kes selle tekitasid!
EKRE-l on julgeoleku ja välispoliitika vallas olnud algusest peale õigus. Me oleme hoiatanud, me oleme lahendusi pakkunud, me oleme selle eest ainult sõimata ja laimata saanud.
Me vajame täielikku paradigma muutust oma välis- ja julgeolekupoliitikas. Globalistlik ärplemine võõraste huvides, enesehävituslik valedeuim tuleb asendada rahvuslike huvide eest seismisega tasakaalukalt ja enesekindlalt. Seda suudame pakkuda ainult meie.
Martin Helme, EKRE esimees