Ilmselt kujutab ka Eestis enamik inimesi ette, et agressorriigi varade konfiskeerimine on õilis ja igati lubatav samm (mida ta moraalselt ongi), kuid nad ei kujuta ette, kui raske on seda juriidiliselt vormistada, nii et hiljem ei tuleks tagasilööki. Pealegi on alati oht, et agressor teeb sama nende käeulatuses oleva konfiskeerijatele kuuluva varaga.
Üheks probleemiks on agressori staatuse tõlgendamine. Täna on Venemaa suurema osa maailma silma agressor, aga kui seda süüdistust hakata kasutama Iisraeli vastu Liibanonis või Hiina vastu võimalikul Taivani ründamisel, tekitab pretsedendi loomine uusi keerulisi olukordi. Nii oli ka Iisraeli peaministri kuulutamisega sarnaselt Putiniga sõjakurjategijaks ja tema rahvusvahelise kriminaalkohtu alla andmisega.
Mõned poliitikud siiski mõistavad riske.
AFP-BNS: “Prantsusmaa majandusminister väljendas teisipäeval vastuseisu ideele Vene varade konfiskeerimisest eesmärgiga rahastada Euroopa sõjalist panust.
Rohkem kui 200 miljardi euro suuruse Vene vara ärakasutamine aitaks täita tohutut lünka kaitse-eelarvetes ajal, mil Euroopa kiirustab suurendama oma rolli Ukraina kaitsmisel Venemaa vastu ning USA toetus on löönud kõikuma.
Ettepanek tundub aga tekitavat pingeid Euroopas. Suurbritannia on selle meetme pikaajaline toetaja, Prantsusmaa samas palju vaoshoitum.
“Prantsusmaa seisukoht on, et need Vene varad… kuuluvad nimelt Vene keskpangale,” ütles minister Eric Lombard Prantsusmaa raadiojaamale France Info.
Lombard lisas, et külmutatud varasid ei saa konfiskeerida, kuna “see läheks vastuollu rahvusvaheliste lepetega, millele Prantsusmaa ja Euroopa on alla kirjutanud”.
Prantsusmaa Euroopa-asjade minister Benjamin Haddad ütles telekanalile France 2, et kuigi külmutatud varade arestimine oli Euroopale kuuluv hoob, oleks ta selle kasutamise suhtes ettevaatlik.
“See tekitab endiselt õiguslikke küsimusi ja majandusliku pretsedendi küsimusi, sõnumitega, mida saadetakse investoritele,” lausus ta.
Välisminister Jean-Noël Barrot ütles esmaspäeva õhtul parlamendis, et miljardid eurod külmutatud Vene varadelt teenitud tulust on juba jõudmas Ukrainasse.
“Kuid nende varade lihtne konfiskeerimine kätkeb liiga suurt finantsohtu eurotsoonile, Euroopa Keskpangale, mis nõrgestaks liikmesriike ajal, mil nad peavad olema võimalikult tugevad toetamaks Ukrainat,” rõhutas ta.
Prantsuse parlamendis esmaspäeval peetud arutelu ajal toetasid sammu mitu seadusandjat, teiste seas endine peaminister Gabriel Attal, kes praegu juhib president Emmanuel Macroni tsentristlikku parteid.
EL-i riigid juba kasutavad külmutatud Vene varadelt teenitud intresse Ukraina abistamiseks ja ka sõjajärgse ülesehitamise rahastamiseks, seda umbes 2,5-3 miljardi euro ulatuses aastas.
Briti ajaleht Guardian kirjutas teisipäeval, et see teema tekitab “mõningaid pingeid” Londoni ja Pariisi vahel, mis on praegu juhtimas Euroopa jõupingutusi kiireks vastamiseks USA presidendi Donald Trumpi ootamatule kursimuutusele Ukraina suunal.
Lehe andmetel on Euroopa Liit, Tšehhi, Eesti ja Poola varade konfiskeerimise tugevaimad toetajad, mitte ainult intresside kasutamises laenude tagamisel Ukrainale.
Eelmisel nädalal Valges Majas Trumpiga kohtudes ei toetanud ka Macron Vene varade konfiskeerimist.
“Te võite võtta külmutatud varade tulu, kuid te ei saa võtta varasid endid, kuna see ei austa rahvusvahelist õigust ja me tahame austada rahvusvahelist õigust,” ütles ta.”