Ajudelfilisse nakatunud propagandistid ja kommunistlikud agitaatorid ei ole mitte ainult ebameeldivad inimesed, vaid moodustavad veelgi ebameeldivamate inimestega täiesti võika võrgustiku, mis on ohuks meie julgeolekule ja tervisele. Millised on faktid? Egas midagi, võtsin kätte ja hakkasin seda asja hommikul uurima. Uuringu tulemused on täiesti sensatsioonilised.
Täpsustan, mis ühendab tuntud india sarimõrvari Kuldeep Gangwarit, läti eidetapjat Kaspars Petrovsit ja Martin Lainet? Esiteks on nad kõik halvad inimesed ning nende asotsiaalne tegevus pälvib otsustavat taunimist, sarivaletamisest 13 mutikese ärakoksamiseni on ainult mõni amoraalne kukesamm. Kõiki neid pasatskeid ühendab toatalne ning kompromissitu kurjus.
Sarimõrvarid on pea alati patoloogilised valetajad, kes oma ohvrite lõksu meelitamiseks on valmis kokku fantaseerima ja fabuleerima mistahes soga kuni kõige haigema prigožinliku jampsimiseni välja. Delfiliitikutel ja sarimõrvaritel on ühine eesmärk ja sarnased meetodid, uurimus kinnitab, et see on nii ja mitte kuidagi teisiti. Kokkupuutepunktideni pedofiilide ja fotograafidega jõuame veidi hiljem.
Sarimõrvar tapab oma kätega, kägistab ära või paneb haamriga litri kuklasse, sellised on faktid. Tapmine eeldab füüsilist jõudu, julgust, sageli ka nutikust, mida delfiliitikutele ei ole looja poolt antud. Kurjus piitsutab neid takka, vaim on valmis, aga liha delfilisest puretud, ei saa isegi kanapojal kaela kahekorra käänatud, mida teha.
Kurjus on haruldaselt leidlik. Alati leiab ta võimaluse teha kurja kaudselt, agiteerides sõja, meremiihalite või surmasüstide poolt, ka alatu propaganda ja valede tõttu surevad inimesed. Tappev vale on delfiliitiku ainus võimalus inimkonna arvukust vähendada ja sellest võimalusest hoiab ta kramplikult kinni. Ühtegi erandit ei ole teada.
Üksik valetaja on nõrk, aga kui need kaabakad kooris uluma hakkavad, siis on neil palju ohvreid. Kusjuures ohvriteks on nõrgaarulised, vaimsed lapsed, kes ise maailmaasju ei tönka, kuigi peake juba kiilas või paruka varjus hallisegune. Siin me näeme nii julgeolekuohtu kui ühenduslüli pedofiiliaga, täies vaimu- ja elujõus inimest ei julge väärakas ette võtta, aga vaimse lapsukesega teeb sada imet ära.
Ühiste huvide (mõrv), ühiste vahendite (valed) ja ühise vaimsuse (kurjus) põhjal kujuneb üksteist mõistev, toetav ja abistav üdini deemonlik võrgustik, see juhtub nii lehetalitustes kui mujal. Lisame siia veel välisinvestorite ja Vanasoorose panuse, õpingud punaprofessorite käpa all ning organiseeritud vasakklounaadi, siis on pilt võrgustikust täielik.
Eriti piinlik on delfiliitikute ühisosa fotograafidega, piltnik on kunstnik, kes ei oska joonistada, kellel pole midagi öelda ja kes polegi võimeline ennast väljendama, ta kas kopeerib tuimalt kõike või mitte midagi. Just selline on delfiliitiku nn panus tekstiloomesse – omapärata, oskusteta, väärtuseta, aga sellele vaatamata sügavalt kuri ning äärmiselt ohtlik julgeolekule.
Kõik need halvad inimesed kannavad sokke, nagu eelpool mainitud, hindu muidugi ainult usupühade ajal, aga ikkagi paistab nende peale üks ja seesama kollane kääbustäht Päike ning neid kannab see sama planeet, oma kinnismõttelise sallivuse poolest tuntud emake Maa. Maa peaks avanema selliste tüüpide jalge alla ja nad endasse neelama. Aga ei neela, midagi ei ole teha.
Miks kirjutavad delfiliitikud väga vähe ja kui üldse siis kohutavalt igavalt emeriitpedofiil Epsteinist? Mis neid takistab ülima naudinguga kõntsas vähkremast? Mis ajast siga on hakanud pori valima? See on võtmeteema delfilise aju mõistmiseks. Kuidagi nii ta mõtleb: vot see on alles lurjus, see on meie mees, keerame parem mõnele rahvuslasele.
Pervert Epstein peaks ometi olema kogu aeg sopalehtede esikülgedel, raha jookseks, klikid lendaks kõrges kaares – skandaal tagab ometi tööstuslikus koguses räpast seksi, piidoäris liiguvad miljardid, lapsi trukivad tähtsad ninad, ilmuvad päevavalgele tont teab millised eugeenika-alased eksperimendid, kõik need kuningakodade ja filmitööstuse staarid teotavad inimsoo head nime igal võimalikul moel, kõigi nende kuninglike ja meelelahutuslike kõrgeaususte nimesid pole korralik inimene isegi kuulnud, võiks ju massidele tutvustada.
Aga nad vaikivad nagu punakuldid vikerrukkis ja siin on põhjus. Tegemist on võrgustikuga, mis mätsib kinni võigaste pervertide hirmutegusid. Põhjuseks on loomastunud väärtushinnangud, seksuaalhälvikute solidaarsus ja hirm mõjuvõimsate pedofiilide kättemaksu ees. Lihtdelfiliitikutel näib teema vastu huvi olevat, keegi Martin Laine nimeline kommentaator on Postimehes korduvalt kommenteerinud nii Epsteini kui tema räpparist kolleegi Diddy võikaid kuritegusid paljastavaid artikleid, ise on aga käsitlenud ainult aseksuaalse Jana Toomi kõrvalise tähtsusega sekeldusi.
Küllap on aga ennast Martin Laine näo ja nime taha varjanud keegi meile tundmatu seksuaalagent. Pidage seda vandenõuteooriaks või mitte, aga fakt on see, et üks Martin Laine nimeline on osalenud aktiivselt fotograaf Mihkelsoni õigustavas meediakampaanias.
See siin ei ole ainult mahavaikimine, vaid otsene ja rõlge fotograafia mahitamine: 02.11.2022 ilmus EPL Kärt Anveldi sulest intervjuu pealkirjaga “Marko Mihkelson: ma ei ole nõus olema inimene…,” täielik saast muidugi, aga huvitavaks teeb selle suhtekorraldusliku jampsimise viimane lause: “Intervjuu valmimisele aitas kaasa Martin Laine.”
Väga võigas võrgustik joonistub välja, punased ja lillad ruigavad kooris ilma vähimagi häbitundeta; ma ei kujuta ette, millele siin veel on kaasa aidatud ja kellele takka lükatud. Seosed Mihlelsoni ja Epsteiniga on ilmselged ja ausaid eestlasi sügavalt häirivad.
Lisaks kõigele on meie delfiliitikutel, pedofiilidel ja sarimõrvaritel on üht tüüpi rahastajad, nad on saanud laenu ja liisinguid vähem või rohkem, tahes või tahtmata rahapesuga seotud, kuid rahapesus süüdimõistmata pankadelt. Väga kahtlane võrgustik igas mõttes. Kommentaarid, nagu öeldakse, on liigsed.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 04.03.2025