Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) möödus erakondade reitungutabelis Reformierakonnast ning tõusis teiseks. Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 30,5 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,7 protsenti ja Reformierakonda 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus nädalaga ei muutunud. Nädalaga ühe protsendipunkti võrra toetust kasvatanud EKRE tõusis reitingutabelis teisele kohale. Kolmandaks langenud Reformierakond kaotas nädalaga oma toetusest 1,1 protsendipunkti. Peaministripartei toetus on nüüd madalaimal tasemele alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul paiatavad kõige olulisemate muutustena sel nädalal silma Reformierakonna toetuse pärast ajutist pausi jätkuv langustrend ning EKRE jätkuv kasvutrend.
“Reformierakonna nelja nädala keskmine toetus on aga sel nädalal kukkunud 16 protsendini ning erakonna nädalane toetus on lausa 13,4 protsenti. Nii madalal tasemel pole oravate nelja nädala keskmine toetus Norstati reitingutes varem olnud. Samuti pole ka Reformierakonna nädalane toetus Norstati reitingutes nii madal varem olnud. Peaministrierakond pole seega ikka veel välja saanud sellest toetuskriisist, kuhu nad pärast 2023. aasta valimisi langesid, ning ei ole ka märke olukorra paranemisest,” rääkis Mölder.
Tema sõnul on EKRE seevastu oma toetust selgelt parandamas. “Nende nelja nädala keskmine toetus on tõusnud 17,7 protsendi tasemele ning nädalane toetus on lausa üle kahekümne protsendi. Ollakse küll veel kaugel 25 protsendi tasemest, kuhu erakonna toetus mõni aeg tagasi küündis, kuid vahepealsest madalseisust ollakse selgelt väljunud,” ütles Mölder.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond 14 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)11,3 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, keda toetab vaid 2,8 protsenti vastanutest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 30,1 protsenti ning opositsioonierakondi 62,2 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal olnud.
Möldri sõnul on nõrgenenud ka sotsiaaldemokraatide positsioon, kelle reiting on võrreldes mõne nädala taguse ajaga pigem madalam. Praegu eelistab sotsiaaldemokraate nelja nädala keskmisena 11,3 protsnt valijatest, kuid erakonna viimane nädalane reiting on 9,6 protsenti.
“Sotside ja Reformierakonna nõrk seis koos juba pikemat aega kokku kukkunud Eesti 200 toetusega tähendab aga seda, et valitsuserakondade koondtoetus on samuti rekordiliselt madalal tasemel. Eriti trööstitu on seis siis, kui vaadata nädalasi tulemusi eraldi – nende alusel toetab valitsuserakondi koguni vaid 25,2 protsenti Eesti valijatest,” jätkas Mölder.
Keskerakonna toetuses Mölderi sõnul märkimisväärsemat trendi praegu märgata ei ole. “Nende hetk tagasi aset leidnud toetuse mõningane langus on praeguseks peatunud ning erakonna nelja nädala keskmine reiting on 14 protsnti,” ütles Mölder.
Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 36 kohta, EKRE 20 kohta, Reformierakond 18 kohta, Keskerakond 15 kohta ning sotsiaaldemokraadid 12 kohta. Praegusel koalitsioonil oleks selles riigikogus seega 30 kohta ning opositsioonil 71 kohta. “Jõudude vahekord oleks risti vastupidine sellele, mida me praegu riigikogus näeme,” lisas Mölder. (BNS)