See teema, et naised saavat meestest vähem palka, tundub juba igipõlisena, seda hoitakse üleval ja rõhutatakse, aga miski ei näi muutuvat. Paratamatult tekib küsimus – miks?
Enne naistepäeva, mis ongi feministliku taustaga, on taas välja toodud üks uurimus, mis on üsna üksikasjalik, seal on sees teatud andmed, mis justkui lubaks selle soolise palgalõhe välja juurida, aga vaevalt et seda tehakse. Tundub hoopis, et vaja on teemat edasi igipõlisena hoida ning naised barrikaadidele kinnistada.
Sooline palgalõhe on kahtlemata olemas, aga põhjused on hoopis teised, mida sageli välja pakutakse. See lõhe on tekkinud ise ja paljuski on seda võimatu kaotada (meeste ja naiste füüsilise töö tasustamises), aga päris kindlasti pole see “keskealise valge heteromehe” süü, nagu praegu läbi ridade lastakse paista.
Uurimusest selgub üks päris põnev fakt: naiste ebavõrdsus on suurenenud praeguse võimuliidu maksutõusupoliitika kaudu, seega küsigu naised aru sotsidelt, reformierakondlastelt ja “kahesajalistelt”.
Teiseks: Eesti on juba üsna feminiseerunud riik, meil juhivad seitset ministeeriumi ja paljusid firmasid naised – küsitagu neilt, miks nad naistele vähem maksavad.
Järgneva uudise algus ütleb täpselt ära statistika. Siit poleks raske välja võtta, millised firmad maksavad naistele väiksemat brutopalka kui meestele. Pange need firmad selgitama, aru andma ja häbenema, miks nad naisi ahistavad ja diskrimineerivad, eriti need firmad, kes toetavad võimuliitu, aga maksavad naistele vähem. Kas näiteks Boltis saavad naised meestega võrdset palka? Ja kas naisjuhtidega firmades saavad naised õiglast palka?
Etteruttavalt võib öelda, et ilmselt pole asjad siiski “diskrimineerimises” valge keskealise mehe poolt, vaid põhjused on subjektiivsed ning teemat hoitakse üleval vaid “võrdõiguslikkuse” pinnal. Sooline palgavõrdsus on lisaks ka teema, millest saab rääkida kontoritöö puhul, kuid mitte seal, kus tehakse füüsilist tööd.
BNS: “Eesti juhtiva palgaarvestuse tarkvara Merit Palk statistikast selgus, et naistele arvestati tänavu veebruaris brutopalka 23,6 protsenti väiksemas summas kui meestele.
Rahvusvahelise naistepäev eel on õige hetk juhtida tähelepanu sellele, et sooline palgalõhe on Eestis endiselt üks Euroopa Liidu suurimaid. Merit Palga arendusjuhi Maarja-Liisa Maasiku sõnul näitab nende palgatarkvara statistika ilmekalt, kui suur erinevus on tegelikult naiste ja meeste palkades ning kuidas 2025. aasta algusest jõustunud maksumuudatused on mõjutanud naiste ja meeste sissetulekuid.
Merit Palgaga arvestati 2025. aasta veebruaris väljamaksetena kokku enam kui 223 miljonit eurot 20 515 ettevõtte poolt 126 348 töötajale. Neist 57 590 olid naised ja 68 547 mehed.
“Naiste keskmine brutotasu oli veebruaris 1510 eurot, samas kui meestel ulatus see 1978 euroni. See tähendab, et naiste keskmine brutotasu oli 23,6 protsenti madalam kui meestel,” selgitas Maarja-Liisa Maasik. “Kuigi selline statistika ei arvesta ametikohti ja töötunde, näitab see siiski märkimisväärset vahet meeste ja naiste sissetulekute vahel.”
Statistikaameti andmetel on Eesti sooline palgalõhe 13,1 protsenti, mis teeb Eesti endiselt üheks suurima palgalõhega riigiks Euroopa Liidus. Kuigi see näitaja on viimase kümnendi jooksul vähenenud, näiteks 2013. aastal oli palgalõhe 24,8 protsenti, on edasiminek olnud aeglane.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmetel võtaks praeguse tempo juures Euroopa Liidul tervikuna soolise palgalõhe kaotamine veel vähemalt 60 aastat. Eesti on viimastel aastatel teinud edusamme, kuid jääb endiselt Euroopa keskmisest maha.
2025. aasta algusest jõustunud maksumuudatused on mõjutanud kõigi töötajate netosissetulekuid, kuid madalama keskmise palga tõttu on muudatuste suhteline mõju naistele sageli suurem.
“Tulumaksumäära tõus mõjutab proportsionaalselt rohkem just keskmisest madalama sissetulekuga inimesi, kelle hulgas on naiste osakaal suurem,” selgitas Maasik. “Pensionite osas oleme juba näinud, et väljamaksed on keskmiselt paarkümmend eurot väiksemad kui eelmisel aastal, mis samuti puudutab rohkem naisi, kuna nende keskmine pension on madalam ja nad moodustavad enamuse pensionäridest.”
Sotsiaalministeeriumi andmetel on naiste osakaal pensioniealiste seas Eestis üle 65 protsendi, mistõttu puudutavad pensionidega seotud maksumuudatused eelkõige just neid.
2026. aastast rakendub täiendav julgeolekumaks määraga kaks protsenti brutopalgast, mis suurendab kõigi töötajate maksukoormust. Kuna seda maksu hakatakse praeguse info kohaselt arvutama kogu brutopalgast ilma maksuvaba miinimumita, mõjutab see madalama sissetulekuga inimesi, sealhulgas naisi, proportsionaalselt rohkem.
“Naistepäev on küll tähistamise ja tunnustamise päev, kuid see on ka hetk, mil peaksime rääkima sellest, kuidas liikuda edasi võrdsema ühiskonna suunas,” rõhutas Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik. “Palgalõhe vähendamine nõuab teadlikke otsuseid nii ettevõtete, poliitikakujundajate kui ka ühiskonna tasandil.”