Kui vaadata, kuidas Reformierakond oma väikevenna Eesti 200-ga nüüd sotse kõigi ühiste pattude eest maksma paneb, tuleb ikka silme ette see kurikuulus ämblik.
EKRE poliitikud on kogu aeg rääkinud ja hoiatanud, et kes Reformierakonnaga ühte heidab, see saab esialgu küll võimupiruka kallale, aga alati tuleb pöördumatult aeg, mil poliitoravad ta tükkideks kisuvad, kõiges süüdlaseks teevad ja musta nartsuna minema viskavad.
Kui kaporatuur tegi EKRE abielureferendumi vastase riigipöörde, siis võeti kriminaalne Keskerakond kõigest hoolimata uude valitsusse – ja ei läinud kaua aega, kui Keskid said meediast lugeda, et nende ministrid on vallandatud ning Reformierakond valitseb üksi. Mailis Reps, kes väidetavalt vahendas enne võimupööret Reformerakonna ja Keskerakonna kõnelusi, visati kaporatuuri huntide kätte.
Siis korjas Reformierakond enda kampa sotsid ja Isamaa. Esimene neist tegi ikka oma vasakpoliitikat, aga Isamaa kasutati taas puudlina ära Reformierakonna poliitika teostamiseks ning kui kahtlase taustaga Riigikogu valimiste järel loodi vasakäärmuslik koalitsioon, kuhu võeti ka Lehtme-kriminaalne Eesti 200, lendas Isamaa prügilasse.
Nüüd, mil Reformierakonna ja Kristen Michali toetus on ülimadal, lennutati ohvrialtarile Läänemetsa sotsid, kelle kaela aeti kõik kolmikliidu patud – räägitakse ju, et nüüd pidavat tulema ülitegus valitsus. Ainult sotsid olevat kõik hea ära rikkunud. Rikkusidki ühiselt teistega, aga nagu väitis kord politoloog Peeter Espak, olid sotsid esimesed Reformierakonna partnerid, kes ei lasknud poliitoravatel nende patte enda kaela veeratada, vaid distantseerusid ka valitsuses olles oravapartei otsustest. Nad maksid selle eest istekohtadega riigipiruka serveerimise juures.
Eesti 200 oma ülimadala toetusega on nagu plastiliin, Reformierakond teeb sellega, mida tahab, vormib narrikujuks või lõikab seibideks, kuidas aga tagatoas parem leitakse olevat. Kristina Kallase poliitprojektil pole hetkeseisus midagi muud teha, kui olla peaministrierakonna chihuahua ja loota, et tema heitmine hundipoliitikasse saab kiire ja valutu olema.
Ja muidugi on suurim anekdoot see, et marksistidest ilma jäänud vasakliberaalne-globalismimeelne kaksikvõim olevat nüüd “parempoolne”. “Must lesk” muutus värvimuutvaks kameeleoniks…
“Paremliberaalne – loe woke, e. kõigi parameetrite järgi on see siiski vasakpoolne valitsus. Enda poolt kehtestatud ettevõtte tulumaksu tõenäoline kaotamine ei tee sellest valitsusest veel parempoolset. Kõik see Brüsseli ja muu soorose agenda ajamine teeb neist päriselt parempoolse vastandi. Euroopas kuuluvad nad tõeliselt vasakäärmuslikku Renew gruppi, kes ajab kultuurimarksistide võigast poliitikat, mille üks osa on rahvusriikide kaotamine. Lisame juurde veel korruptsiooni ja saamegi pildi tõelisest “paremliberaalsest” valitsusest,” kirjutab sotsiaalmeedias Taivo Sepp.
Reformerakonnaga lihtsalt ei saa valitsuses olla, ilma et ta partnerist hoora teeks, seda on kõik tema koalitsioonikaaslased kogenud ja nii see ka jääb. Tõenäoliselt saab pärast Eesti 200 pintslisse pistmist järgmiseks ohvriks Isamaa, kes on nii meeletult valmis pirukajagamise juurde tormama, et saab “mustale lesele” kord järjekordseks heaks suutäieks.
Uued Uudised