President Trump astub otsustavaid samme USA haridusmaastiku korrastamiseks. Föderaalse haridusosakonna töötajaskonda kärbiti 50% võrra ja see on vaid vaheetapp ametkonna täieliku kaotamise teel.
Vasakpoolsed ja mugavast kohast ilma jäävad ametnikud küll rebivad rinnal särki lõhki ja valavad krokodillipisaraid “laste hariduse” pärast, tegelikult eemaldatakse kohutavalt suur bürokraatiamull, mis on aastakümneid USA maksumaksja raha raisates antiharidust läbi surunud.
Mis Eestil sellest õppida? Ka meie haridusbürokraatia on meeletult suureks paisunud, tehes õppeprotsesside võuklevate ümberkorraldustega põrguks pedagoogide töökeskkonna ja produtseerides järjest kahaneva tarkusega noori. Erilise kurioosumina tuleb välja tuua HARNO (haridus- ja noorsooamet) nimeline nähtus, oma ligi 1000 pealise töötajaskonna ning megasuurte kuludega.
Selle kontoril puudub kasutegur, töö tulemus on otsesõnu negatiivne. Just sealt on pärit siia-sinna visklevad, ebateadust (soodüstoopia, rohehüsteeria, pastakast imetud õppemeetodid) propageerivad projektikesed, mis tekitavad haridussüsteemis segadust ja meeleheidet.
Karl Olaf Rääk, kolumnist