Eestis arutletakse päris sageli riikliku suveräänsuspuude üle ja siis leiavad paljud, et Euroopa Liidus meil seda iseotsustamist eriti ei ole, Brüssel “keelab, käseb, poob ja laseb”, nagu iseloomustati vanasti üht teist liitu.
Kui keegi vaidleb vastu, lugegu rahulikult ja hoolikalt läbi alljärgnev BNS-i uudis, mis näitab, et liikmesriigil sisuliselt puuduvad mistahes hoovad Brüsseli seadustele vastuolemiseks, kui need riigile vastukarva on. Kõik selles uudises viitab sellele, et käsud tuleb vastuvaidlematult täita. Pole siis ime, et Ungari ainsa riigina sellisele survele vastu hakkab, sest tahab üha föderaliseeruvas liidus kübetki iseseisvust säilitada.
Midagi ei muuda ka see, kui keegi väidab, et me oleme suveräänsuse ise Brüsselile delegeerinud – iseotsustamist meil enam ikkagi pole. Kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt, aga suveräänsust lihtsalt enam pole.
Tegelikult ju tegelevadki nii valitsus kui Riigikogu Brüsseli poliitika elluviimisega, üks viib kaugotsuseid ellu, teine vorbib eurodirektiive seadusteks. Meil endil on võimalused liidu poliitika mõjutamiseks minimaalsed, sest EL ei ole demokraatlik ühendus, ainult piiratud võimuga Euroopa Parlament on kübeke seda, muud institutsioonid luuakse rahvata ja rahvasteta. Ja kindlasti ei esinda Kaja Kallas kuidagi Eesti huve.
Uudis aga näitab, kui kindlalt Brüssel liikmesriikide üle võimutseb.
BNS – Euroopa Komisjon avaldas märtsikuu rikkumisotsused, millest kaks puudutavad Eestit.
Komisjon otsustas algatada rikkumismenetluse ja saata Eestile ametliku kirja, sest riik ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta. Selliseid põletusseadmeid kasutatakse näiteks elektrienergia tootmiseks, kodumajapidamiste või eluruumide kütmiseks ja jahutamiseks, samuti tööstusprotsessides.
Tegemist on oluliste vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmusaaste allikatega. Inimeste tervise ja looduskeskkonna tõhusaks kaitseks on äärmiselt tähtis järgida heite piirnorme ja õhukvaliteedi standardeid käsitlevaid ELi õigusakte. Eesti ei ole mõningaid direktiivist tulenevaid kohustusi üle võtnud, mistõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui rahuldavat vastust ei saadeta, võib komisjon otsustada esitada põhjendatud arvamuse.
Samuti kutsub komisjon Eestit ja veel nelja liikmesriiki ehk Belgiat, Horvaatiat, Poolat ja Slovakkiat üles saatma oma lõplikud ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad. Komisjon otsustas täna saata nendele riikidele põhjendatud arvamuse, kuna nad ei ole esitanud oma lõplikke ajakohastatud riiklikke energia- ja kliimakavasid vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevale määrusele (EL) 2018/1999.
Energia- ja kliimakavad aitavad saavutada ELi eesmärgid muu hulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia ja energiatõhususe vallas. Kavade põhjal hindab komisjon ühtlasi, kui kaugele on liikmesriigid ühiselt jõudnud 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. Kõik liikmesriigid pidid esitama oma lõplikud ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad 30. juuniks 2024.
Pärast esialgse kava esitamisele järgnenud põhjalikke arutelusid ja liikmesriikidele suunatud soovituste vastuvõtmist saatis komisjon 2024. aasta novembris ametlikud kirjad 13 liikmesriigile, kes ei olnud oma kavasid veel esitanud. Kuna Belgia, Eesti, Horvaatia, Poola ja Slovakkia ei ole oma lõplikke ajakohastatud kavasid ikka veel esitanud, otsustas komisjon saata neile põhjendatud arvamused. Neil viiel liikmesriigil on nüüd kaks kuud aega olukorda parandada ja esitada komisjonile oma lõplikud kavad. Vastasel juhul võib komisjon teha otsuse pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.
Euroopa Komisjon avaldab korrapäraselt rikkumismenetlusi käsitlevaid otsuseid, millega rakendatakse õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.