Samal ajal kui Eesti ehitatakse taas üles oma relvatööstust, viimati leppis valitsus kokku, et riik rajab lõhkeainetehase, on paslik meenutada, et mõned aastat tagasi likvideeris Reformierakonna ja Isamaa eelkäija IRL juba olemasoleva relvatööstuse.
„Lõhkeainetehase rajamine on Eesti jaoks strateegiline otsus,“ ütles peaminister Kristen Michal pressiteate vahendusel. „Arvestades sõda Ukrainas, on selge, et lõhkeainet tuleb Euroopas rohkem toota,“ toonitas ta. Nii raporteeris eile uudisteagentuur Baltic News Service.
Kuid meenutagem nüüd, kuidas 2012. aastal vahendas rahvusringhääling, et Eesti relvatööstus E-Arsenal läheb likvideerimisele. „Kui kahe aasta eest peatas toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo riikliku kaitsetööstuse OÜ E-Arsenali majandustegevuse, siis nüüd saab minister volitused ettevõte likvideerida.
“Lähiajal tehtav otsus OÜ E-Arsenal tegevuse lõpetamiseks on tegelikult juba paar aastat tagasi tehtud otsuse lõplik formaliseerimine,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ERRi uudisteportaalile.
E-Arsenali tegevus pole Kuimeti sõnul aastate jooksul osutunud ei otstarbekaks ega majanduslikult kasulikuks, mistõttu teebki kaitseministeerium kooskõlastamiseringil oleva eelnõuga ettepaneku ettevõtte lõpetada.
Kuni 2007. aastani toodeti firmas veel väikses koguses lõhkepakette ja paukpadruneid Eesti kaitseväele, pärast seda tegeles firma vaid allhangetega.
Lisaks kirjutas Äripäev, kuidas Arsenali magusad kinnistud läksid äriks ja need müüdi poliitiliste otsuste tulemusel.
Nimelt kirjutas Äripäev 2012. aasta septembris, et IRLi ja Reformierakonna valitsuskoalitsiooni poliitikute otsuste tulemusel Riigi Kinnisvara enampakkumisel müüki pandud kunagise sõjatehase Arsenal kinnistute ostja tagant paistavad Rosimannuse kõrvad. 2012. aasta mai keskel väljakuulutatud enampakkumine käis tookord välgukiirusel – pakkumiste esitamiseks anti aega kolm nädalat. Alghind oli 1,52 miljonit eurot ning selle hinnaga löödi juba juulis Arsenal Center OÜga ka käed, kuna ühtegi teist pakkumist ei tulnud.
Väljanne kirjutas, et E-Arsenali nõukogu esimeheks oli Eerik-Niiles Kross, vahepeal IRLi aseesimeeski olnud poliitik, kes paar aastat varem maandus Reformierakonnas. 2009. aasta suvel sai Krossi asemel E-Arsenali nõukogu esimeheks IRLi liige Taavi Veskimägi, kes rääkis 2012. aastal Äripäevale, et ettevõtte nõukogu võttis kolm aastat varem kohe kinnisvaraga ette kõige õigema sammu, mida üldse oli võimalik astuda – kinnisvara anti üle Riigi Kinnisvarale.
Otsust toetas ka ettevõtte aktsiate hoidja kaitseministeerium. 2011. aasta augustis toimunud valitsuse istungil (korralduse eelnõu ettekandja reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi) volitati IRLi liikmest kaitseminister Mart Laari hääletama ASi Erika Neli (varem E-Arsenal) aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise poolt eelnevate perioodide kahjumi katmiseks ja ettevõtte aktsiate üleandmiseks Riigi Kinnisvarale mitterahalise sissemaksena.
Arsenal oli Eesti-aegne relvatehas. Arsenali hoone ehitusega alustati tsaariaja lõpus 1917. aastal. Hoone oli algselt plaanis kasutusele võtta kasarmutena. Kuna hoonet tsaariajal siiski valmis ei jõutud ja kasarmuna ei pruugitud, siis hakati juba Vabadussõja ajal Arsenali hoonet kasutama erinevate sõjaväe jaoks vajalike asjade tootmiseks.
Algusaastatel oli Arsenali, tolleaegse nimega Arsenaal, põhiülesanne kohandada kasutamiskõlblikuks Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järel Eestisse mahajäänud relvi. Hiljem hoolitses Arsenal Eesti Kaitseväe varustamise eest. Arsenali tehases valmistati püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi. Lisaks ehitati tehases isegi soomusautosid.
Nüüd asub seal Arsenali keskus Selveri ja mitmekümne väiksema kaupluse, kohviku ja muu teenusepakkujaga.
Allikad: ERR, Äripäev, BNS