Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjon esitas 20.veebruari istungil volikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu ebamõistliku tööjõuliikuvuse kohta Pärnu linnavalitsuses. 27.02.2025 avaldati Pärnu Postimehes arvatavalt Reformierakonna poolt tasustatud kriminaalkorras karistatud ajakirjaniku arvamuslugu “Volikogu pearevident lõhkise küna ees”. Kahetsusväärselt sisaldab arvamuslugu tõele mittevastavat informatsiooni, eksitab lugejat ning annab heakskiidu linnavalitsuse avalike vahendite väärale kasutamisele. Arvamusloos avaldatud kriitika sõltumatu revisjonikomisjoni ja selle esimehe aadressil teeb nõutuks.
Pärnu revisjonikomisjoni esimehele sõnade omistamine, mida ta pole öelnud on ebakohane avaldada Pärnu Postimehes. Lisaks esitab eelpool nimetatud arvamuslugu ebaõige ettekujutuse toimunust, kus justkui revisjonikomisjoni esimees võttis ainuisikuliselt vastu revisjoni otsuseid ja akte. Seda tööd teeb komisjon tervikuna, mis on vastavalt allkirjastatud dokumentidelt näha.
Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjon on viimase kolme aasta jooksul avastanud ja toonud esile rea puudusi tänase linnavalitsuse juhtimises. Peaasjalikult on probleem põhjendamatus ja ebamõistlikus tööjõuliikuvuses ning sellest tulenevas linna juhtimise pädevuse languses koos sellega paratamatult kaasnevate otseste kulude kasvuga linnaeelarves. Kogenud oma valdkonna spetsialistid asendatakse vähem kogenenumate varjatud poliitilises huvide konfliktis olevate isikutega. Viimaste aastate jooksul on enamus Pärnu linnavalitsuse töötajad lahkunud ise või on nad välja vahetatud.
Siseringi kuuluvate ja võimalikes huvide konfliktis olevate isikute puhul on linnavalitsuse poolt kasutatud skeemi, kus vaatamata koondamissituatsiooni puudumisele ametnik koondatakse, s.t ametikoht ei kao vaid jääb alles ning ametnik lahkub koos kopsaka koondamishüvitisega. Seda isegi ka juhul, kui ametnik on linnavalitsusega seotult korruptiivse tegevuse tõttu eeluurimise all. Sellist juhtumit kajastas ka Pärnu postimees ja ERR, kus linnapea Romek Kosenkranius avaldas, et kriminaaluurimise all olevast ametnikust ei olegi võimalik saada lahti, kui tekitada kunstlikult näiline ametijuhendi muutmine selleks, et ametnikuga teenistusleping lõpetada. Sellisel ametniku koondamisel, kus puudub tegelik koondamissituatsioon ja luuakse näiliselt tegelikke vajadusi mittearvestava ametijuhendi muutmisega võimalus ametniku koondamiseks on tunnused, mis vastavad paraku Karistusseadustiku § 209 sätestatud kelmuse tunnustele. Just sellistele kelmuse tunnustele vastavat skeemi asus revisjonikomisjon uurima 2023.a. lõpus kui Pärnu linnavalitsus koondas linnasekretäri ja nimetas koheselt uueks linnasekretäriks tuvastamata haridusliku pädevusega isiku – Taavi Käärid.
Linnapea Romek Kosenkranius on korduvalt ekslikult väitnud, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) järgi muid võimalusi töösuhte lõpetamiseks polevatki, kuigi igaüks saab sellise väite paikapidamatust kontrollida. Avaliku teenistuse seaduses on terve 11 peatükk, milles on toodud kümneid erinevaid võimalusi, kuidas vastavalt olukorrale ametnikuga teenistussuhe lõpetada.
Volikogu istungil avaldas kohati ärritunud volikogu esimees Siim Suursild, et linnavalitsus ei saavat sõltumatu revisjonikomisjoni otsuse põhjal pöörduda võimaliku kelmuse tunnustega teo osas selguse saamiseks selleks pädeva organi prokuratuuri poole. Selleks et saada oma ala spetsialistide seisukoht. Mõistmatuks jäi volikogu esimehe poolt toodud näide kiiruse ületamisega toimepandud liikluseeskirjade rikkumisest, milles ta pidas enda arvates põhjendatult õigustatuks rikkumisest mitte teatada ehk teisisõnu volikogu esimees õigustas võimalikust toimepandud kuriteost mitte teatama.
Asjaolu et volikogu esimehega ühisesse parteisse kuuluv revisjonikomisjoni lihtliige otsustas enne volikogu ühtäkki mitmele revisjoni käigus koostatud dokumentidele antud allkirjad tühiseks lugeda on omaette lugu ja tema viimase aja tegevused panevad tundma muret tema vaimse tervise pärast. Komisjoni liige Olav Karulin oli kuni eelnõu volikogusse saatmiseni adekvaatne. Ta töötas komisjoni istungitel aktiivselt kaasa, esitas küsimusi ning tegi revisjoni otsuse projekti parandusettepanekuid millega arvestati ja oli igati asjalik. Mis temaga nädal enne volikogu istungit juhtus, ei ole siinkirjutajale teada. Millised võisid olla jõud, mis mõjutasid teda volikogu istungil käituma kummaliselt ning esinema arusaamatute sõnavõttudega võib vaid aimata. Igatahes jäi selgusetuks miks revisjonikomisjoni liige enda poolt korduvalt allkirjastatud revisjoni otsust väidetavalt ei ole näinud ning ei ole läbi lugenud. Sellised väited panevad küsima, kas ning milliseid dokumente võib olla on ta veel sarnaselt allkirjastanud?
Tänase linnavalitsuse suhtumise probleem on ilmselt laiem kui kvalifitseeritud kaadri puhastused. Miks kõrgilt käituv reformi-ja isamaa linnavalitsus tõstab linnakodanikelt põhjendamatult ebamõistlikke makse nagu parkimise-ja maamaks? Kas selleks, et teha kahtlastel alustel koondamishüvitiste väljamakseid või maksab linnakassast kinni linnajuhtide põhjustatud alusetutest kohtuasjadest linnalt väljamõistetud kohtukulud?
Valed juhtimisotsused, mille tulemusena üle mõistuse tõstetud maksurahast saadavast tulust tehakse põhjendamatud kulud. Juba märtsis tuleb reformi-linnavalitsus iseendale suurema palgatõusu kehtestamisega, kuigi äsja alles tõsteti linnapea töötasu 5693 €, abilinnapeal 4380 € ja osavallakeskuse juhi töötasu 3066 €-ni. Selle kõrval on ulatuslikult suurendatud linna laenukoormust. Samal ajal üritatakse naeruvääristada oma põhitöö kõrvalt tehtavat revisjonikomisjoni liikmete tööd kui juhitakse tähelepanu avalike vahendite ebamõistlikele kulutustele. Näiteks on linnavalitsus kirjutanud korstnasse ca 600 000 eurot EKRE algatusel planeeritud silla varasema projekti „Luik“ mahakandmisega seotud kulud. Veebruaris maksis linnavalitsus koos kohtukuludega kolmekordselt kinni kesklinna uisustaadioni ehitajale viimase küsitud ehituskulud. Lisaks muud ebakompetentsusest kaotatud kohtulahendid. Hinnanguliselt on selline linnajuhtimine viimasel ajal läinud ausale maksumaksjale maksma ca miljon eurot ehk sama palju kui 2024 kasseeriti parkimismaksu.
Kõik see toimub olukorras kus inimestele jääb peale nimetatud kohalikke makse ja sh riigi poolt tõstetud maksude tõttu niigi vähem raha kätte. Sellise maksukoormuse inimeste turjale asetamine toob kaasa raskused, mis viivad reaalsete toimetulekuprobleemide tekkimiseni. Tõenäoliselt on ebakompetentsuse kasv linna juhtimises tekitanud paljudes inimestes heitumust ja usalduse kadumist Pärnu linna juhtide suhtes. Täites revisjonikomisjoni esimehe ülesannetes soovin teha kõik, et taastada usaldus Pärnu linna juhtimise suhtes.
Siimo Lopsik, Pärnu Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees (EKRE)
Vaata lisaks:
https://parnu.postimees.ee/8200289/raavo-raadik-volikogu-pearevident-lohkise-kuna-ees
Revisjoni otsus: