Kui Martin Helme oli Jüri Ratase teises valitsuses rahandusministriks, algatas ta suurinvesteeringute jagamise avaliku ja erasektori vahel ehk PPP. 2019. aasta detsembris kiitis valitsus heaks PPP põhimõtted ja juhised, mille alusel riik sai võimaluse koostöös erasektoriga välja ehitada suuri taristuprojekte. Nüüd, pärast seda, kui Reformierakonna valitsused paiskasid teede-ehituse ja -hoolde oma kärpepoliitikaga vaeslapse tasemele ning katkestasid erasektori kaasamise, on Martin Helme algatus taas päevakorral.
BNS vahendab: “Taristuehituse Liit saatis reedel Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonikõnelustele omapoolsed ettepanekud, mis muuhulgas rõhutavad era- ja riigisektori koostöömudeli (PPP) kasutusele võtmise vajadust.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul vajab Eesti teedevõrk riigilt selgeid strateegilisi otsuseid ja pikaajalist visiooni, mille elluviimisel tuleb tõsiselt kaaluda PPP (Public-Private Partnership) lahendusi. „Eesti teedevõrgu kuhjuv remondivõlg ulatub juba 4,4 miljardi euroni ning teed vananevad tohutu kiirusega. Olukorra parandamiseks vajab teedetaristu lisarahastust ja uusi lahendusi. PPP mudel võimaldab kiirendada projektide elluviimist, parandab kvaliteeti ning jagab riske erasektoriga,“ selgitas Trei.
Tarmo Trei sõnul on küll arusaadav, et praeguses olukorras on riigi fookuses pigem julgeolekuinvesteeringud, kuid väga oluline on leida stabiilsed rahastamisvõimalused ka teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks. „Riigiteede iga-aastane rahastamine peaks olema vähemalt 450 miljonit eurot aastas ning kohalike omavalitsuste teedevõrgu arendamiseks tuleb investeeringuid samuti märkimisväärselt suurendada. Lisaks oleme lubanud Euroopa Liidule ehitada aastaks 2030 välja 2+2 põhimaanteed, alustades Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu suundadest,“ rõhutas ta.
Sellele, et neid eesmärke ja antud lubadusi täita, aitakski kaasa era- ja riigisektori koostöö. „PPP projektide elluviimine koos selgete ja pikaajaliste strateegiliste otsustega kindlustab, et Eesti teedetaristu vastaks Euroopa standarditele, tõstaks liiklusohutust ning toetaks majandusarengut ja riiklikku julgeolekut,“ ütles Trei.
PPP mudel toimib lihtsustatult kirjeldades nii, et erasektor ehitab enda rahastuse eest objekti valmis ning hiljem riik tasub selle eest.
Lisaks PPP mudeli kasutuselevõtu vajaduse rõhutamisele kutsub Taristuehituse Liit üles jätkama pikaajalise visioonidokumendi „Eesti Teed 2040“ välja töötamist, mis oleks koostatud laiapõhjalises koostöös ning tugineks erakondade ülesele kokkuleppele. Samuti tuleb liidu hinnangul läbi viia põhjalik teedevõrgu arendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mille alusel riik saaks täpsemalt planeerida ja kinnitada vajaliku rahastamise. Samuti rõhutab liit vajadust arendada strateegiliselt roheinvesteeringuid ja rakendada innovaatilisi tehnoloogiaid, mille jaoks peaks riik looma soodsad meetmed ja eraldama vastavad vahendid.”
Üks EKRE algatus on taas oma elulisust tõestanud.