Kui Mart Helme rääkis omal ajal Saksa Bundeswehri sõjalisest nõrkusest, süüdistati teda NATO lõhestamises – nüüd ründab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik alliansi peasekretäri otseselt väitega, et too õõnestab liitlaste ühsust, ja häda pole justkui midagi.
ERR vahendab: “NATO peasekretäri Mark Rutte jutt Venemaaga suhete normaliseerimisest õõnestas alliansi ühtsust, leidis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik.
Kui Raigi sõnul on USA presidendi Donald Trumpi eesmärk praegu Venemaaga suhteid taastada, siis sel nädalal ütles ka NATO peasekretär Mark Rutte, et sõja lõppedes peaks ka Euroopa suhteid Venemaaga normaliseerima.
“Kui sõda lõpeb, siis on normaalne, et Euroopa ja ka USA sammhaaval taastaks Venemaaga normaalsed suhted,” ütles Rutte reedel intervjuus Bloombergile.
Kristi Raigi hinnangul võis Rutte selle sõnumiga NATO ühtsust õõnestada.
“Rutte tahtis öelda midagi sellist, mis on Trumpile meeltmööda. Aga olgem ausad, eks Euroopas on ka palju riike, riigijuhte, kes jagavad seda arvamust. Aga NATO-s sellist üksmeelset seisukohta loomulikult ei ole ja paljude riikide vaates on ka täiesti kohatu praegu rääkida Venemaaga suhete taastamisest. Nii et sellise väljaütlemisega Rutte, ma arvan, õõnestas NATO ühtsust,” lisas ta.”
Raik tunnistab,et NATO-s pole üksmeelset seisukohta, aga samas leiab ta, et ühtsust Rutte ikkagi lõhkus – see on paradoksaalne arvamine.
Omapoolse huvitava ettepaneku teeb seepeale orientalistist ühiskonnategelane Peeter Espak sotsiaalmeedias: “Täiesti ilmselge kokkuhoiukoht on Kaitseuuringute Keskuse mistahes avalikest vahenditest rahastamise lõpetamine. Põhjus – asutusel puudub riigikaitseline funktsioon.
Kuna ka hetkel esitatud sõnum ei vasta tõele – Rutte süüdistamine NATO ühtsuse lõhestamises selle eest, et ta tegelikult lihtsalt tõdes paratamatut (et kunagi, kui sõda on lõpetatud, on ka hetke sanktsioonide ning surve ja selge järeleandmatuse taustal saabumas mingi veel täna väga kaugel olev aste-astmelt Venemaaga suhtluse taastumine) on vist pigem Eesti riigikaitselistele sihtidele vastu töötamine ja liitlaste vahel lõhede õhutamine. Mis annab mu meelest veelgi enam tunnistust lisaks ka asutuse mittefunktsioonipärasest ja isegi riigikaitsele kontraproduktiivsest tegutsemisest.
Mitu miljonit vabanevaid riigieelarvelisi vahendeid aastas võiks palju edukamalt kasutada kasvõi programmis “aastas uus suurtükk” või “35 analüütiku asemel 35 ohvitseri-praktikut”. Või miks mitte eraldada see summa otse Ukraina aitamiseks neile, kes käivadki meilt omal initsiatiivil rindele abi viimas?
Tegu on (minu hinnangul) ka pigem “progressivistliku” maailmavaateliselt laetud mõttekojaga, millesarnaseid SA-sid ja MTÜ-sid peaks rahastama eranditult eravahenditest.”
Viimane seisukoht on küll üsnagi asjalik.
Uued Uudised