Kaja Kallase arvukad auhinnad, kaanelood globaalsetes stratkomi väljaannets ja kõikvõimalik ülistamine satanistliku subkultuuri lainepikkusel on kujunenud tavapäraseks rutiiniks. Ja lisa tuleb, Tucker Carlson ei suutnud küll Kaja nime meenutada, kuid Pirita jõe Gorgo Medusa oli ka sõltumatu meedia superstaarile jätnud kustumatu mulje.
Clayton Morrys ja Tucker Carlson arutasid sõda õhutavate, verejanuliste ja deemonlike naispoliitikute küsimust ning Tucker ütles ajaloolised sõnad meie Kaja Kallast silmas pidades: “See tüdruk Eestist, ma arvan, ta tapaks inimese ära nii, et silm ka ei pilgu…” (“That girl from Estonia, I mean, she would kill people without even flinching…”).
Küllap vist. Maniakaalne sõjaõhutaja ta on, selles pole kahtlustki, sama kindel on see, et kuigi Ukrainas sureb miljoneid inimesi, teevad Euroopa mõrvaentusiastid kõik endast sõltuva, et tapatalgud jätkuksid ning ohvreid oleks veelgi rohkem. Ja kes on sõda õhutava euroliidu välispoliitiline suunasudija – ikka meie Kaja, sõjaprintsess, nagu ka väike armas raisakulli tibu.
Kui ikka Tucker kedagi tunnustab, siis see tunnustus jõuab massideni ja jääb kinni nagu liimitud, kes neid muid suvalisi auhindu teab, kui ehk antakse Nobeli rahupreemia, siis ehk vahest jah, muud kindlasti mitte. Lõpuks saavutas Kaja tõelise läbimurde – saadet “Clayton Morris: Truth About the USS Liberty, Europe’s Self-Destruction, & Is Brigitte Macron a Man?” on kahe päevaga Youtubes vaadanud 776 tuhat inimest, Xis aga tublisti rohkem ehk 3.9 miljonit.
Vaat kus ikka Eesti on nüüd üle ilma tuntud ja meie maine otse taevastesse kõrgustesse tõstetud. Hea töö. Loodetavasti ei ole see siiski veel inimvõimete piir. Kajal on palju muid vastikuid asju käsil, näiteks Süüria islamistidest pealõikajate bande mahitamine. “Assadi diktatuuri lõpp on positiivne ja kauaoodatud areng. See näitab ka Assadi toetajate, Venemaa ja Iraani nõrkust,” ütles Kallas detsembris Muski platvormil X.
See “positiivne” ja kauaoodatud “areng” on tänaseks muutunud maapealseks põrguks ja õpikunäiteks süvariigi korraldatud tapatalgust. Endise tagaotsitava terroristi juhtimisel, kelle pea eest veel mõni aeg tagasi pakuti 10 miljonit, tapetakse Süürias tuhandeid kristlasi, druuse, aleviite ja kurde.
Kaja on aga saanud oma tahtmise, ei tulnudki nii väga kaua oodata, kolme-nelja kuuga on maskid teeneliste pealõikajate lõustade eest kukkunud. Veel pole mõrvatud nii palju inimesi kui Ukrainas ja piir on ees, sest moslemiste tundvad rikkamad ja tegusamad inimesed on Süüriast põgenenud. Kuid ega piir moslemisti pea, nad tulid Süüriasse Iraagist ja lähevad edasi ei tea kuhu.
Kaja mõistagi seletas juba ammuilma, et Euroopa Liidu prioriteet on tagada regioonis julgeolek. Ta lubas teha tööd kõigi konstruktiivsete partneritega Süürias ja laiemalt sealses regioonis. Jõudu tööle, globaalküla eideke. Hämmastav, kui julm ja silmakirjalik on euroliit ja selle tolguste kamba inimeste tapmise poliitika.
Ja pole ka midagi imestada, et meie meedia ei näe, ei kuule ja ei saa aru. Terroristid võtavad riigis võimust ja sina, armetu onkiloon, räägid, koostööst, julgeoleku tagamisest, positiivsest ja kaua oodatud arengust. Jälk.
Ma ei oska muud soovitada, kui diktatuure, sest diktatuuride kukutamise järel on asjad igal pool läinud veelgi halvaks, enne oli diktatuur, aga nüüd on tapatalgud ja orjaturud. Meenutame Afganistaani, Liibüat, Iraaki ja Ukrainat, valitsused kukutati uinutava mesijutuga ja rahvas uputati seejärel verre. Üksikud ellujäänud jätkavad totaalse metsluse standardite kohaselt.
Miks inimeste tapmine ja elajaliku metsluse mahitamine kajadele ja muudele taolistele naispoliitikutele meeldib, seda peab nendelt endalt küsima. Kõrge aukandja Kaja Kallas, mis te seda teete? Mida te selle eest saate? Kas te tunnete ennast pärast druuside, kristlaste ja alaviitide massimõrvu palju paremini? Kirjeldage seda tunnet täpsemalt.
“Euroopa Liit võib hakata Süüria sanktsioone tühistama, kui riigi uued juhid astuvad samme vähemusi kaitsva ja kaasava valitsuse moodustamiseks, ütles täna ELi välispoliitikajuht Kaja Kallas,” kirjutas ajaleht jaanuaris. Kuidas siis nüüd on? Paluks selgitust.
«EL võib hakata sanktsioone järk-järgult leevendama eeldusel, et edusammud on käegakatsutavad,» kirjutas Kallas. Laibad on käega katsutavad, võid ka jalaga togida, tuleb hakata otsustavalt sanktsioone leevendama, eks ole? Oodatud arengud, teadagi. Ma küll muud ei osanud oodata.
Palju on kirjutatud sellest, kes neid vastikuid pealõikajaid rahastavad. Eks ikka needsamad, kes kõiki muudkui demokratiseerivad ja progressi teevad. Ma ei tea, kas need jutud on õiged, aga kui kõrged ametnikud mõrvaritele katust pakuvad, siis tuleb uskuda, tahad või ei. Raha asi on segasem, aga mõrvarite jõugu poliitiline mahitamine on fakt.
Mis siin ikka kurvastada, laibad maetakse maha ja mõrvad mätsitakse kinni. Tuleb näha inimsusevastaste arengute positiivset poolt. Vanasti olid need tapatalguid kõik kuidagi kauged, võõrad ja arusaamatud. Mingid hõimud notivad üksteist, hutud-tutsid, buurid-darfuurid, midagi ei saa aru. Kes on territoriaalse terviklikkuse ja kes homoõiguste poolt?
Nüüd on kõik palju selgem, kuskil kõrbes käib mingi madin, aga kuna see on massimõrv, mida Kaja Kallase peab “positiivseks ja kauaoodatud arenguks”, kohe on meil asi klaar – see on siis midagi sundsüstimise, maksutõusude, valetamise, idavedude, meremiihalite ja homoabieluga ühte ritta kuuluvat. Selge pilt, see on kohutav jama ja õudus.
Kõik mida emotsionaalselt ülesköetud kajakallased majandavad, on võigas, loll, inimvaenulik ja lõpeb vältimatult metsiku katastroofi, õnnetuse ja loetamatute inimohvritega. Kes oleks võinud arvata, et nii läheb ka terroristide haldusalas Süürias? Mitte keegi, eks ole?
Loo moraal on selles, et ükski normaalne inimene ei toeta terroriste, tapatalguid, relvatööstureid, inimeste tapmist, Kaja Kallast ega stratkomi valedele rajatud poliitikat.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 17.03.2025