Esmaspäeval menetleti Riigikogus arupärimist kolmandat aastat rekordmadala sündimuse kohta Eestis ja pärast peaminister Kristen Michali ümmargust juttu, võttis EKRE fraktsiooni seisukoha kokku Evelin Poolamets.
Evelin Poolamets: “Meie põhiseaduse järgi on riigi üks peamisi kohustusi tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine. Kui järjest vähem sünnib lapsi, ei ole see enam võimalik. Kui rahvastik jääb allapoole looduslikke võimalusi, siis täitub ruum kaugemate immigrantidega, mis destabiliseerib riigi arengut ja võib tähendada juba lõplikku lööki Eesti rahva püsimajäämisele.
Kaja Kallase valitsus lubas juba 2021. aastal, et rahvastikupoliitika integreeritakse heaolu arengu arengukavasse ja Sotsiaalministeerium koordineerib seda. Kuid mis on selle tulemus? Me näeme hoopis vastupidiseid trende. Sündimuskordajad vähenevad, arengukava seatud sihid jäävad paberile ja riik ei suuda pakkuda konkreetseid lahendusi.
Kurvaks teeb ka see, et Kristen Michali esimene valitsus ei maininud oma koalitsioonilepingus kordagi sõna “rahvastikukriis”, “demograafiakriis”, vaid see ei olnud nende jaoks oluline. Loodan, et uus koalitsioonilepe sisaldab kas või poole sõnaga rahvastikuprobleeme, sest tegu on väga tõsise kriisiga. Ja seda enam, et peaministri kohustus on juhtida rahvastikupoliitikat, sest see on meie põhiseaduslik ülesanne. Kuid praegu on peaminister selle vastutuse sisuliselt loovutanud teistele, kes pole varustatud ei vajalike ressurssidega ega pädevustega.
Sündimuse suurendamine ja rahvastikukriisiga tegelemine ei saa olla üksnes Sotsiaalministeeriumi alateema. See vajab keskset juhtimist, strateegilist nägemust ja tugevat poliitilist tahet, mida Reformierakonna juhitud valitsusel seni ei ole olnud.
Mida siis tuleks teha teisiti? Esmalt tuleks taastada rahvastikupoliitikat juhtiv ametikoht või luua selle kõrvale kas või peaministri rahvastikubüroo, mis suudaks pakkuda konkreetseid lahendusi ja strateegiaid. Samuti tuleks tõsta rahvastikupoliitika valitsuse prioriteediks. Selle teema koht ei ole Sotsiaalministeeriumi mahukas töökorralduses kaduma minemine.
Rahvastikukriisi lahendamine on sama oluline kui julgeolek ja majandus. Lahenduste leidmiseks peame vaatama kaugemale sõnadest, nagu “analüüsida” ja “soodustada” või “arendada”. Meil on vaja konkreetseid meetmeid, mis toetavad peresid ja suurendavad sündimust. Lisaks peame väärtustama abielu, perekonda ja suurperesid, mitte pelgalt sõnades, vaid riikliku poliitika kaudu. Eesti rahvas väärib enamat kui pealiskaudsed arengukavad, teoreetilised eesmärgid või tühjad lubadused. Vajame praktilist tegevust, sihikindlat juhtimist ja tõsist pühendumist, et vältida rahvuse hääbumist.”