Valitsuse propagandistlik rõõm kaitsekulutuste tõstmisest 5 protsendile on justkui esimese kevadise vasika jooks ehk muretu kepsutamine, mis on ajutine. Ühiskonnale, kes ägab juba maksukoorma all, on see uus kannatuste rada.
BNS kirjutab: “Valitsus kinnitas põhimõtte, et alates järgmisest aastast on Eesti kaitsekulud vähemalt 5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP).
„Meie eesmärk on kindlustada, et Venemaa sõjaline agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. Selleks tõstame kaitsekulud vähemalt 5 protsendini SKP-st,“ rääkis peaminister Kristen Michal.
„Sellist põhimõttelist otsust kaitsekulude suurendamiseks ei ole varem kunagi tehtud. Minna ühe aasta jooksul kaitse-eelarves kolmelt protsendilt viiele protsendile SKP-s, on ülioluline samm Eesti riigile ja rahvale, et Eesti riik oleks kindlalt kaitstud,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.”
Poisikestest poliitikud rõõmustavad kaitsekulutuste tõusu üle, justkui oleks kusagilt rahasadu pihta hakanud – ometigi kehtestasid just nemad äsja väidetavalt sellel eesmärgil mingi julgeolekumaksu, automaksu ja veel palju makse otsa. Majandus on põhjas, inimesed vaesuvad, maksupoliitika kurnab – ja nemad rõõmustavad, nagu oleks riigi rahakott pungil.
See ongi lapspoliitikute tunnus – nad teevad propagandistliku postituse, säravad selle valguses, ajavad oma reitingut üles ja hakkavad siis palavikuliselt otsima, kust saaks järjekordse miljonid välja pigistada, milliseid uusi makse kehtestada. See ei ole kuidagi jätkusuutlik poliitika.
BNS jätkab: “Kaitsevõime täiendav rahastus on võimalik tänu sellele, et Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud Euroopa taasrelvastumise plaaniga kiire edasiliikumise. Plaani eesmärk on tuua Euroopa kaitsevalmiduse tõstmiseks juurde kuni 800 miljardit eurot.”
Ka selle rahastuse peab ju keegi kinni maksma. Ühe allikana nähakse raha võtmist EL-i ühtekuuluvusfondist, mis tähendab, et põllumehed hakkavad vähem toetusi saama.
ERR kirjutab loos “Kaja Kallasel ei lähe hästi”, et “Esmaspäeval toimunud Euroopa Liidu välisministrite nõukogu ei suutnud kokku leppida Kallase esitatud kavas suurendada oluliselt Ukrainale antavat sõjalist abi, tõstes summa 40 miljardi euroni.
Ehkki Kallas ütles esmaspäeval, et plaanil on riikide seas lai poliitiline toetus, ei ole FAZ-i andmetel küsimus lahtiste detailide ja tehniliste küsimuste kokku leppimises, vaid sellega pole mitu riiki põhimõtteliselt nõus.
“Vastupanu algatusele ei tule mitte ainult Ungarist, vaid ka Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Portugalist. Need riigid võitlevad hambad ristis oluliselt suurema panuse andmise vastu. Siiani teevad nad (Ukraina abistamisel – toim.) koos vähem kui Taani üksi,” tõdes leht.”
Jutt käib Ukraina võitluse rahastamisest, aga see näitab, et Euroopal pole reaalset raha ei Ukraina ega ka enda kaitsekulutuste jaoks, seda tuleb otsida, laenata, kusagilt kärpida… Reformierakonna lapspoliitikud oma ebakompetentsuses aga laiavad, nagu oleks nad ise oma paksuksvarastatud rahakoti letti löönud.
Uued Uudised