“Isamaa ilu hoieldes…” laulsid estraaditähed rängal üleminekuperioodil, oli mis oli, aga loodusel polnud siis tõesti väga vigagi. Kõrgepingeliinidega olime ära harjunud, mobiilimaste veel ei olnud ja tuhamäe vaatamiseks tuli sõita kaugel-kaugele, ehk oli selleks vaja koguni tuusikut või piiritsooni luba, kes teab, paljud polnud aherainemäestikke oma silmaga näinudki.
Kolhoosi laudad ja silotornid siin-seal ikka võsa taustal silma torkasid, tööstuse korstnaid oli küll palju rohkem kui täna ja tossasid nad ka mehe moodi, kuid kunstnikud kribisid nad nii kaunilt koos kirikutornidega graafilistele lehtedele, et gootika ja suitsulaamad moodustasid harmoonilise terviku, mida rõõm vaadata oli. Henn Sarap ja paljud teised on korstna ja kiriku motiivi oma loomingus õige viljakalt kasutanud.
Isamaa ilu oli hoieldav, selles ei kahelnud keegi, polnud vaja välja mõeldud pärimusmaastikke ega elurikkust, ka miljonivaade oli üldsusele tundmatu. Eestimaa oli selletagi ilus. Looduskaitse oli juba leiutatud, õngemehed käisid kalavetel ja alpinistid mägedes, aga puuembajate invasiivne võõrliik oli veel maale toomata.
Tänapäeval ei ole asjad eesti loodusega enam nii selged. Jutt on segane, sest kogu aeg mõeldakse välja uusi tähenduseta või varjamatult kommunistliku varjundiga ideoloogilisi värdväljendeid. Miks? Selleks et keegi ei kasutaks sõnu Eesti, eesti mets, kodumaa, eesti loodus või isamaa – nüüd peab kõik see mats olema globalist ja satanistide sõna kuulama.
Juhtub kellelegi meie muldmetalli vaja minema, siis tuleb maavarad ära kinkida, ega me ole mingid kõrgest soost naurulased või gröönimaalased, kellele peab üht teist hüvitama. Pole tarvis. Meile räägi kaitsetahte juttu, aja uinutavat sõjapropagandat ja küll nad lepivad, tohmanid, mida nemad ka teavad. Neile ütle, et olgu olla või muidu tuleb tibla ja lahutab Odinetsi abielu ära. Eks ole hirmus?
Aga seda juba ei tohi olla, sest me oleme südamelt head. Headus väljendubki põhiliselt seosetus, aga kaunikõlalises jutuvadas: elurikkus, keskkonnaeetika, maailma päästmine, pärandmaastik, loodusteadlikkus, kliima, kliima, kliima. Kogu selle looduse jutu võivad meie idiokraatidest valitsejad ja nende suuvoodrid endale demokraatiaauku toppida.
Vaata, suslik, sa räägi eesti metsast, või ole üldse vait. Metsad on muidugi maha võetud, nii et peale elurikkuse muust rääkida enam ei olegi. Briti poismees ajab meie pelleti ahju ja võsamogul muigab muhedalt habemesse – ongi kogu mets ja metsamajandus. Pole elu, pole rikkust. Rüüstatud loodust võime nimetada pärandmaastikuks – see on anaalidiokraatia raske pärand.
Lihtsustatult ja suupärastatult pärakmaastik, olgu selleks siis mõisate ehk looduskaitsealade lähedusse sätitud 300meetrised meremiihalid või muud tuulemöldrite ja tühja tuule tagaajajate võikad ja ohtlikud monstrumid. Mistahes põlla peale sit*tud kinnisvaraarendused, olematu raudtee viaduktid või koledad rauast käkid.
Ei mingit segast juttu enam, me näeme kas eesti metsa, eesti jõge, puisniitu ehk loopealset või tammikut, kõik, mis ei ole eesti loodus, on eemaletõukav ja vaimset tervist kahjustav pärakmaastik. Võsa on pärakmaastik, lasnamäed on pärakmaastikud, tuulemöldrite miihalid ja kõrgepingeliinid on pärakmaastik, kodumarketi parkla on pärakmaastik. Uus suur tehas on samuti pärakmaastik.
Kui me endale looduse asjad selgeks teeme ja ennast selges ja täpses eesti keeles väljendame, on meid raskem petta ja paljaks varastada. Meil pole mingit kliimaministeeriumi, on ainult roojane jõuk pärakmaastiku arhitekte. Nad on anaalsed, kogu see globalistide satanistide kamp on üdini anaalne.
Nad vihkavad kõike: meie riiki, rahvast, loodust, tõde, naisi, lapsi, ilu ja elu. Nad ei saa sõnu nagu eesti ja loodus üldse suhu võtta, see põletab neid seestpoolt. Neil on ainult loodushüve ehk pellet ja funktsionaalne elurikkus, ehk tühi mula. Elurikkus ei tähenda midagi, seega on hea rääkida funktsionaalsest elurikkusest ja funktsionaalse elurikkuse teadlikkusest ja eetikast.
Hea nõks, see kes räägib teadlikkusest ja eetikast, on teadlik ja eetiline, kes teda aga kuulab, on lihtsameelne tobuke. Aga milles seisneb tema eetilisus ja teadlikkus, meremiihalite toetamises, nagu ka varaste ja lurjuste jõugu õigustamises. Tulemuseks on vaesus, mürgitatud mets, vesi, õhk ja maa. Sellistel pole vaja lasta ennast segada, räägi eesti metsast või ole vait, on ainult üks pärandmaastik – eesti talu ja muu on tülgastav pärakmaastik.
Kas te tahate, et teie lapsed virelevad silmapiirini lauval pärakmaastikul ja ootavad kohitsemisjärjekorras? Ilmselt mitte, siis ärge kuulake kunagi segast ja arusaamatut looduse/kliima/elurikkuse jura. Räägi eesti metsat ja eesti talust! Ah ei oska! Siis mine sinna, kust sa tulid, kasu sinust midagi ei ole.
Kõik, kes teevad kliimapropagandat, on eesti metsa ja eesti talu vaenlased. Mis kuradi kliima, mis elurikkus? Mäger on kas elus või surnud ja rikkus ei puutu kuidagi asjasse. Looduskaitse kohale ja asemele on tõstetud kliimaaktivism ja kliima nimel võib metsa maha võtta ja kotka pesapuu pooleks saagida.
Ärme unustame, et eesti mets ja maaelu hävitatakse tänapäeval 300-meetriste meremiihalitega, mille ohutusuuringud on sama olematud kui kunagistel surmasüstidel. Kliima nimel võetakse mets maha ja aetakse tuhanded surmamiihalid püsti. Vastu kaela kliimale ja klimaklounidele! Valimised on tulemas ja klimaatikutega tuleb olla ülimalt ettevaatlik.
Kes räägib kliimast ja ajab segast juttu elurikkusest või muust sarnasest, seda ei tohi valida. Need on eesti ja eesti looduse vaenlased, kohe on nad miihalitega platsis, kui vähegi voli anda. Vali ainult neid, kes ütlevad, et nad on tuulemöldrite vastu. Kindlasti tuleb välja selgitada, kas see, kes täna räägib meremiihalite vastu, pole varem rääkinud kliimast, süstimisest, immigratsioonist või homoabielust. Kui on rääkinud, ära mingil juhul vali, see on ohtlik ja silmakirjalik rahvavaenlane.
Mina ütlen kindla ei kliimale, tuulemöldritele, sundsüstimisele, maksutõusudele, elektrispekulantidele, sõjapropagandale ja kõigile muudele Eesti ja eestlaste vaenulikele anaalsotsialimi ilmingutele. Mina olen konservatiiv ja ei saa revolutsioonilisi madruseid silma otsaski sallida. Vali ainult kvaliteetkonservatiive, EKRE on lahendus kõigile probleemidele.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 18.03.2025