Riigikogu infotunnis saab aina nalja. Enamasti opositsiooni saadik esitab mingi (kriitilise) küsimuse ja minister peaks nagu vastama.
Tõsiselt neid ministrite vastamisi seal kõnepuldis võtta ei saa. Enamasti õpetavad nad meile poliitilist udukantseliiti ja ideoloogilist demagoogiat, ja enamasti nad ka ilmselgelt valetavad. Püüavad igati õigustada oma saamatust ja ministritööga mittetoimetulemist.
Halvemal juhul materdavad neid saadikuid, kes esitavad neile liiga ebamugavaid või lausa ohtlikke küsimusi. Tüüpiline vastus on: ega teile ju niikuinii mu vastus ei meeldi.
Hea, kui tunnistatakse oma võimetust küsimusele meeldivalt vastata. Või et meeldivat vastust ei olegi, sest minister ei ole meeldivalt tegutsenud.
Aga küsija ei ootagi meeldivat vastust, küsija tahab tõde teada. Kui vastus oleks meeldiv, siis ei oleks ta ju seda küsimust esitanud? Et mett moka peale määrida? Enamasti küsitaksegi ju selgitust asjade kohta, mis meil valesti või halvasti on? Et ka need süüdlased ise natuke mõtlema hakkaksid ja oma tegutsemises paremaid variante kaaluksid.
Peaministri vastus küsimusele, miks 8. klassi kooliõpikus räägitakse 20-st soovariandist:
“Noh, jah, minu meelest on see, kuidas konservatiivne maailmavaade kogu aeg läheb magamistuppa, on ikkagi kuidagi väga pentsik ja üsna vähe puutub sellesse teadus- ja arendustegevusse.”
Konservatiivne maailmavaade läheb magamistuppa? Vähe puutub teadus- ja arendustegevusse? Kas see on jälle see liberaalide progressiivkeel?
Kas lõpmatu arv erinevaid soovariante on teadus- ja arendustegevus?
Kas erinevad soovariandid kuuluvad magamistuppa? Kui see on magamistuba, siis meid ju lausa tiritakse sinna? Varajasest lapsepõlvest peale! Miks see magamistuba siis 8. klassi õpikus ilutseb?
Sotsiaalne sugu ja psühholoogiline sugu ei lähtu ju suguelust? Ma ei tea, et oleks olemas 20-le erinevale soole 20 erinevat magamistoa meelelahutuse varianti? Või äkki on? Mine sa neid progresseeruvaid uhhuu-teadusi tea.
Aga meilt ju lausa nõutakse nende kõigi tunnustamist ja äratundmist?
Millal on konservatiivid teiste magamistubadega tegelnud? Just nemad ju pigem aina räägivad, et ei ole ilus avalikult oma magamistoaga uhkustada ja sellele riiklikku tunnustust nõuda? Ja võrdsustamist loomuliku abieluga?
Abielu paratamatult sisaldab magamistuba, kullakesed. Kui te nõuate meilt abielu, siis tirite te (ise) meid ka oma magamistuppa.
Kas konservatiivid on loonud LGBT triibulise agitbrigaadi, mis aina kõigile kuulutab, et nende intiimelu on teistsugune kui tavaliste inimeste intiimelu? Ei ole. Konservatiivid püüavad neid rumalakesi kaitsta avaliku alandamise eest! Sest enda kuulutamine seksuaaliks või LGBT-inimeseks on enda alandamine.
LGBT agitaatorid on need, kes tegelevad erineva suguelu avalikustamisega. Ja püüavad seda alatasa kõikidele meelde tuletada, identifitseerivad ennast erineva suguelu järgi. Mitte konservatiivne, vaid liberastlik maailmavaade kisub meid magamistuppa.
Puust ja punaseks: siin ei läinud ju mitte Poolametsa, vaid peaministri enda maailmavaade magamistuppa! 8. klassi õpiku tekstist – hopsti linade vahele!
Kui keegi ütleb, et ärge toppige igale poole oma tavalisest erinevat suguelu, kas see on magamistuppa trügimine? Vastupidi: see on soovitus, et me oma magamistoa uksed võõraste ees kinni paneks.
Väga naljakas on ka Irja Lutsari ettepanek, et me võiksime nüüd Ameerikas väljapraagitud uhhuu-teadlased siia kutsuda, nad ju seal vaesekesed jäid ilma tööta, – et meie ühiskond oleks veel „teadmistepõhisem“, kui ta seni on olnud.
Jah, teeme Eestist tõelise narridemaa, kes kogu maailma läbikukkunud või häbematult valetavad liberaalteadlased kokku korjaks, et nad siin saaksid oma rohelisi, punaseid ja kuuetriibulisi „teadusi“ (meie maksumaksja raha eest) edasi arendada?
Teeme Eestist tõelise sugusegaduse paradiisi, kus igaüks võib endale meeldiva soovariandi välja mõelda? Ja vaktsineerime, vaktsineerime, kuni õndsa surmani.
Ja ühele küsijale vastab minister:
“Mina jään selles mõttes võib-olla veidi teistsugusele arvamusele.”
No meie jääme ka. Sest minister ei osanud meie küsimusele vastata. Ajas udu. Ja üldse, poliitikult me ei ootagi arvamust, arvamus ei saa olla poliitika aluseks! Poliitika tuleb üles ehitada TEADMISELE, mitte arvamusele.
Riigikogus umbusaldati ministrit. Ja ka peaministrit. Umbusaldus ei saanud piisavalt poolthääli. Öeldi siis, et kukkus läbi. Kuidas nii?
Aga umbusaldamise VASTU ei olnud ju keegi ja poolt oli 21, seega on umbusaldus sisuliselt vastu võetud? Et tema jätkamist ei taha tema omad erakonnakaaslasedki, muidu oleksid nad ju teda toetanud?? Minu meelest see on naljakas.
Kui mina oleksin see minister, ma astuksin tagasi. Null toetajat? Muidugi ei tohtinud nad umbusaldust toetada, aga ministrit toetada nad ju tohtisid?
Kas sellise valitsusega on meil üldse humoriste vaja?
Ja lõpuks natuke lootust kah, uudistest:
“Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 37 kohta, EKRE 19 kohta, Reformierakond 18 kohta, Keskerakond 16 kohta ning sotsiaaldemokraadid 11 kohta. Praegusel valitsusel oleks seega selles uues Riigikogus vaid 18 mandaati, kuna Eesti 200-t valijad praeguse seisuga Riigikokku tagasi ei valiks.”
Jääme siis lootma, et need numbrid jätkavad samas vaimus liikumist. Et Eestist saaks kunagi tõesti arvestatav riik.
Malle Pärn