Vahemere paadirände kontekstis on vasakvabaühendused pikki aastaid käinud Euroopa lõunamerel migrandipaatide reisijaid kokku korjamas ning süüdistanud nn kaldariike selles, et nood seda ei tee Aga kas peaksid tegema?
Paadiränne üle Ma Manche`i väina on eriti absurdne, sest see toimub Euroopa südames, Prantsusmaale jõudnud migrandid ei ole enam ohus, aga ikkagi tormavad nad Inglise kanali äärde, et taas inimkaubitsejatele maksta ja uuele surmaretkele minna. Liberaalne Euroopa näib olevat jõuetu nii illegaalide kui inimkaubitsejate ees. Või on hoopis ükskõikne?
Igatahes passivad tuhanded rändlejad Prantsusmaa poolel ja ootavad, millal saab koos inimkaubitsejatest kurjategijatega seadusi rikkuma hakata. Nad hukkuvad ja selles on oma süü liberaalsel Euroopal, kes ei sule surmateid. Aga see olevat nende inimõigus, ränne nimelt.
Alljärgnevas uudises on üks huvitav koht: “Siseminister Bruno Retailleau ütles siis, et vaja on uut lähenemist, mis lubaks Prantsuse võimudel juba merele läinud paadid peatada. Praegu ei tohi Prantsuse ametivõimud sekkuda, kui paat on juba merel. Lubatud on üksnes päästmine ohu või õnnetuse korral.”
Vahemere paadirände puhul ongi sageli küsitud: miks peaksid mööduvad laevad päästma neid, kes põristavad paatidega Euroopa suunas? Kui nad läksid merele, siis järelikult on reis legaalne, ohutu ja vaba… Paadid on maabunud isegi Barcelona plaažil.
See on muidugi retooriline küsimus, inimkaubitsejad teavad täpselt, mida nad teevad – ülerahvastatud paadid mahuvad “ohu” mõiste alla. Ja surma lainetes võib massimigratsiooni kontseptsiooni julgelt sisse kirjutada nagu on surmav rändeõigus inimõigusena.
BNS: “Põhja-Prantsusmaal suri migrant katsel La Manche’i väina ületada, teatasid Prantsuse võimud neljapäeval, tegu on teise samalaadse juhtumiga viimase ööpäeva jooksul.
Aasta algusest saadik on katsel ülerahvastatud paadis ebaseaduslikult Suurbritanniasse jõuda hukkunud kaheksa sisserändajat.
Kolmapäeva hilisõhtul asus Dunkirki sadamast teele paat umbes 40 inimesega, ütles kohalik prefektuur. Neljapäeva varahommikul kella 3 paiku võeti edela poolt Gravelines’ist peale veel reisijaid.
Varsti pärast seda päästeti merelt kolm hätta sattunud inimest ja veel 12 paadis viibinud migranti palus evakueerimist, ütles prefektuur.
Üks teadvuseta inimene toimetati helikoptergiga Prantsuse laeva Ridens pardale, kuid ta suri seal.
Merehädast päästetud inimesed toimetati Gravelines’i, paat umbes 80 inimesega pardal jätkas võimude kontrolli all teed Suurbritannia poole.
Kolmapäeval leiti Équihen-Plage’i linna lähedalt surnud poiss, veel mitu migranti toimetati haiglasse.
Prantsusmaa ja Suurbritannia lubasid veebruaris tõhustada võitlust La Manche’i ebaseadusliku ületamise vastu.
Siseminister Bruno Retailleau ütles siis, et vaja on uut lähenemist, mis lubaks Prantsuse võimudel juba merele läinud paadid peatada.
Praegu ei tohi Prantsuse ametivõimud sekkuda, kui paat on juba merel. Lubatud on üksnes päästmine ohu või õnnetuse korral.
Prantsusmaa andmetel sai 2024. aastal paadiga teel Inglismaale surma 78 migranti, mis on suurim hukkunute arv alates 2018. aastast, mil see rändeviis piirkonnas levima hakkas.”