Nädalavahetusel lahvatas järjekordne riigikaitset puudutav skandaal, kui selgus, et eelmisel aastal laskemoonaostudeks lubatud 1,6 miljardist eurost on kulutatud “tervenisti” null eurot. Postimehe rubriik “Vox populi” küsis, mida tuleks teha, et kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne saaks lõpuks täidetud?
Vastab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Anti Poolamets (EKRE): “Praeguse kaitseministri probleem on sama, mis Reformierakonnal läbi aegade, kui nad on kaitsevaldkonda juhtinud – potjomkinlus, keskendumine mulje jätmisele. Selle tagajärjeks oli aastakümneid kestnud kaitseväe arengu pidurdamine küll palgaarmee nõudmisega, seejärel „jõukohase riigikaitse“ ehk Venemaa piiririigile kohatu alaüritamisega.
Laskemoonahangete ja relvaostude osas venitamine ning olukorra ilustamine on selle näivuse jätk. Mitme riigi ühishangete kaudu peaksid erinevad laskemoonaliigid hakkama laekuma alles mitme aasta pärast, ent ka siis ei ole päris kindel, et need venima ei hakka, arvestades suurt nõudlust. Bürokraatlikke sõnumeid korrutav, visioonitu kaitseminister, kes ei suuda isegi tormiliselt areneva droonide valdkonna edendamise osas eestvedaja olla, tuleks kiiremas korras välja vahetada. Kaitseminister peaks nüüdsel äreval ajal olema samasugune oma valdkonna parim asjatundja nagu kaitseväe juhataja. Selleks sobiks mõni erakonnatu erusõjaväelane.
Praeguseks ei ole suudetud Ukrainale antud relvade tõttu oluliselt kahanenud suurtükisüsteemide arvu ligilähedaseltki kompenseerida. Isegi hankeid ei ole algatatud, et suurtükkide arv endisele tasemele viia. Suurtükkide arvu taastamine tuleks käivitada kiiremas korras, samuti peaks laskemoonahangete osas lisaks uue kaitseministri leidmisele otsima ka alternatiivseid tootjaid, näiteks võimekast Lõuna-Korea relvatööstusest, et kiirendada varude laekumist. Kogu 1,6 miljardiline laskemoona hankimise kava tuleb ajaliselt lähemale tuua ning viia vastavusse kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega. Üheks võimaluseks laskemoonavarusid kiiremini täiendada, on oma laskemoonatööstuse kiirem käivitamine.
Oleme võrreldes Lätiga selles pikalt maha jäänud. Raha moona jaoks saab leida rohepöörde käigus tuuleparkidesse maetavad miljardilisi subsiidiumeid maha tõmmates ning siseriiklikele investoritele suunatud riigikaitse võlakirja emiteerimisest, mis möödunud aastal oli üle ootuste edukas.”
