Esmaspäeval lükkasid kliimahüsteerilised saadikud võimuliidust ja mujaltki esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli lõpetada järgmisest aastast taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele.
EKRE poolt tegi kokkuvõtte Rain Epler: “Kordamine on tarkuse ema, käime mõned asjad läbi, mida ma siit puldist olen korduvalt rääkinud. Kolleeg Kadastik tuleb pulti ja ajab jälle pada meile siin, et odav elektri hind, teeme ikka seda taastuvenergeetikat ja siis see teeb hinna odavaks. No aga ei tee ju, Mario.
Vaatame Taanit ja Saksamaad. On pandud seda taastuvat seal püsti nii mis hirmus ja elektri hind on ikka kallis. Ühendkuningriigis samamoodi. No ei ole odavamaks läinud, kallimaks on teinud. Me ei tea, mis nad seal, äkki nad peaksid sinu juurde tulema mingisse loengusse, kus sa räägid ära, kuidas see neil odavamaks teeb. Sest tegelikult ei tee odavamaks, faktid näitavad.
Me räägime siin tegelikult jälle elektri hinnast. Majanduskomisjoni vestlustes ja ka koridorivestlustes, ma usun, oled nii sina, Mario, kui teised nõus minuga, et me peaksime rääkima kulust ühiskonnale, mitte elektri hinnast. Sest vahepeal, teada on, et sotsid tahtsid teha nii, et paneme kogukulu maksudesse ja siis teeme rahvale nulliga elektri hinda, ütleme: “Näete, kui hea, sotsialism on saabunud.” Aga kogukulu läheks ikkagi suuremaks, kui ta täna on.
Mis puudutab seda kogukulu, siis selle taastuvenergia puhul võrgu ümberehitus, siis see asi, millest räägitakse palju nüüd viimasel ajal, ja see on just selle taastuvaga seotud: niinimetatud süsteemiteenused. Süsteemiteenuste turg kõlab marupõnevalt, nagu tekiks mingisugune uus äri. Tegelikult tekib uus kulu, loomulikult väikese seltskonna jaoks on see ka uus äri, aga see on kõik see, mida on vaja ehitada selleks, igasugused need võimsuse reservid ja sageduste hoidmised. Seda ongi vaja ehitada, kui sul on ilmastikust sõltuv elektritootmine. Ja see tähendab suurt lisakulu. See, kui siin räägitakse samal ajal, et hakkame suurt tööstust Eestis arendama, siis tegelikult tööstuse jaoks sisendikulu läheb suuremaks.
Noh, ja siis tegelikult see püänt ikka kogu selle taastuvenergeetika juures. Nende taastuvate kõrval peab olema mingi ilmastikust mittesõltuv tootmisvõimsus, ja eriti, kui sa räägid, et tahaks tööstust kõvasti arendada, siis peab see tootmisvõimsus olema küllaltki, nii suur, nagu on su tiputarbimine. Sest tööstur tahaks aasta ringi panna, 24 tundi, seitse päeva nädalas oma tööstuses midagi toota, siis on asi majanduslikus mõttes mõistlik. Seal kõrval saab siis olla, Euroopas räägitakse palju gaasist, räägitakse siin ka tuumajaamadest, aga väga hästi saab rääkida ka põlevkivist selles valguses.
Aga nüüd ma jõuan ikkagi selle juurde, et siis sa teed need tuulikud ja päikesepargid ja ehitad sinna kõrvale mingi fossiilkütuse või tuumajaama. Ehk et sa ehitad elektri tootmiseks masina, mille kõrvale on vaja teist masinat. Mina ütleks: aga ehitaks ainult selle teise masina. Siis kõik see raha, mis selle esimese masina peale muidu ära oleks kulunud, selle eest saab midagi muud teha. Nii et praegu ei peaks välja mõtlema uusi toetusi, ja tõepoolest, ka need vanad tuleks ära lõpetada.
Seepärast ma kutsun kõiki seda eelnõu toetama. Ja ma lisaks ütlen veel siia juurde, et valitsus tegelikult peaks väga tõsiselt vaatama läbi, millised on võimalused saada vabastus meie energiatootmisettevõtete jaoks CO2 kvooditasust. Ja kui see õnnestub saada, siis meil enam ei oleks siin saalis neid arutelusid, kas tuule on odavam või põlevkivielekter on odavam. Siis meil oleks ilmastikust sõltumatu ja piisavalt kättesaadav energia.
Loomulikult tuleks ka Eesti Energiale siis selgelt öelda, et nende olemasolevaid energiaplokke tuleb korralikult hooldada ja võib-olla tuleb mõni juurde ehitada. Ja siis meil tekib mingisugune lootus siin riigikaitset arendada ja tekib raha selleks võib-olla piisavalt, sest muidu see kõik jääb ilusaks muinasjutuks, Taro küll, ma ütlen.”