Riigikogu esmaspäevase tööpäeva lõpus saavad saadikud sõna võtta vabas mikrofonis ja seekord vaatles EKRE legendaarne saadik Mart Helme tänast päevapoliitikat.
Mart Helme: “Täna on tähtis päev Eestis. Vaatan uudiseid, president võtab vastu uusi ministrikandidaate Kadriorus. Millest ta nendega räägib? Väga raske on oletada, sellepärast et näod võivad küll uued olla, aga kombed on vanad. Kombed on vanad ja viivad tagasi sellesse aega, kui sundsüstimised olid ja lubati, et need lapsed me süstime ära niikuinii. Ja siin ekrelastele – mingisugused kuvatõmmised liiguvad – lubati isegi kuule pähe lasta. See on iseenesest kõik väga huvitav.
Teiseks, muidugi kandidaatide hulgas on üks, kes on Putini võimuloleku ajal lõpetanud Moskva Lomonossovi-nimelise ülikooli ja pärast seda isegi mõnda aega Venemaal töötanud. See ei tekita selles julgeolekuolukorras, mis pidi olema nii kriitiline-kriitiline-kriitiline, et kohe-kohe tuleb Vanka ka üle piiri, kohe-kohe kogu Euroopa variseb kokku, ehkki Venemaa Ukrainast jagu ei saa, see mingit huvi ei ärata kelleski. Meedia korra mainib ära.
Meenutame natuke ajalugu. Meenutame ajalugu, kuidas kolleeg Kert Kingo ei kõlvanud kuidagi ministriks. Ei osanud ta inglise keelt, ei tahtnud ta reisida, ei olnud tal kompetentsi selles valdkonnas. No absoluutselt kõlbmatu. Aga näe, nüüd Terrase-poiss on nii kompetentne, et on lausa vanaisa kõrval – oli vist vanaisa – vasika raske sünnituse vastu võtnud, tähendab, lehm sünnitas ja ta on vasika sündimise vastu võtnud.
Maamees missugune! Valdab täielikult kogu seda väga laia diapasooni, mis puutub meil regionaalpoliitikasse, maaelupoliitikasse, põllumajanduspoliitikasse. Ja põllumajandus on ju lihtne asi, ega seal ei ole ju erinevaid asju, nagu taimekasvatus ja loomakasvatus ja veterinaaria ja agronoomia. See kõik on lollidele. See on nendele lollidele, kes kunagi õppisid sellises asutuses nagu EPA ehk Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Seal olid ju lollid maamatsid. Intellektuaalid valdavad seda kõike loomulikust intelligentsist ja ei pea midagi õppima. Kõik tuleb iseenesest. Aknast vaatame välja ja näeme, et täna päike paistab, täna läheme külvama. Selline külvivolinike mentaliteet paistab siin olevat sellega seoses.
Ja siis ütleb meile see mees, kes tegelikult on jällegi seadusi, kuidas ma ütlen, vabalt tõlgendades, koos presidendiga, koos õiguskantsleriga, koos kõigi teistega ennast nihverdanud niinimetatud peaministri positsiooni, et see valitsus on eelmise valitsusega võrreldes nagu öö ja päev. Ma ei tea, kumb ta nüüd on siis. Öö või? Mulle tundub, et pigem öö, mitte päev. Ja et nüüd läheb elu jube heaks sellepärast, et on olemas meil nüüd tõeliselt parempoolne valitsus, kes kaotab ettevõtte tulumaksu. Aga ta ei kaota automaksu, ta ei kaota käibemaksu, käibemaksu tõusu, ta ei kaota tulumaksutõusu ja kõiki neid muid makse, mis siin on, aktsiisid ja nii edasi. Ei! Selle ühe maksu kaotame ära ja räägime, et vaat nüüd päike tõuseb kohe.
No me mäletame, kuidas selle eelmise valitsuse päike tõusis. Noh, loojus seal, kus rahvas ütleb, mingis panges. Sõbrad! Ei saa ikka teisiti, kui jälle meenutades seda Krõlovi valmi sellest, kuidas ükskõik kuidas te ka ei istuks ja toole ei vahetaks, välja ei tule teil mingit muusikapala.
Selles mõttes, mida nüüd öelda? Minu arvates on meil praegu selline ajalooline momentum, et kui me paneme siin opositsioonis seljad kokku ja kui meie head kolleegid Isamaast peavad ka silmas seda, et nemad võivad olla täiesti potentsiaalselt järgmises valitsuses – potentsiaalselt –, siis me saaksime selle valitsuse päris kerge vaevaga kukutada. Vaatame natuke kalendreid, millal on keegi kusagil komandeeringutes. Vaatame natukene, peame plaani. Proovime üks kord, proovime teine kord, proovime kolmas kord. Ja uskuge mind, ühel hetkel õnnestub. Ühel hetkel õnnestub, sest noh, see Eesti 200 ei ole ju midagi.
Ja jällegi, meie head kolleegid Isamaast, nemad on meil selline tore, poliitiliste, kuidas ma ütlen, õnneotsijate kogunemiskoht. Ja lagunev Eesti 200, mõni õnneotsija ikka leidub, kes tahab järgmisse valitsusse saada, juba teie ridades.
Nii et, sõbrad, paneme seljad opositsioonis kokku, kukutame selle valitsuse ja lõpetame selle pimeda-pimeda reformierakondliku öö. (Aplaus saalis.)
Allikas: Riigikogu stenogrammid