Eesti Pank ootab käesoleva aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti ning inflatsioon kerkib keskpanga hinnangul maksutõusude ja jätkuva palgakasvu toel kuue protsendini.
Tuleval aastal peaks majandus kasvama keskpanga hinnangul 2,6 protsenti ning 2027. aastal 2,7 protsenti.
“Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi,” teatas keskpank.
Hinnatõus aeglustub 2026. aastal Eesti Panga prognoosi kohaselt 3,8 protsendile ja 2027. aastal 2,5 protsendile.
Toidukaupada ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes kuue protsendini. Aasta alguses tõusnud tulumaks vähendab inimeste palga ostujõudu, mis omakorda piirab tarbimist ja majanduse kosumist.
Keskpanga hinnangul varjutavad majanduse taastumist hinnatõus ja kaubandustõkete oht.
Majandusaktiivsuse taastumine tagasi jõukohasele kasvutrajektoorile võtab Eesti Panga hinnangul aega, sest konkurentidest suurema tootmiskulu ja hinnataseme tõusuga kohanemine toimub aegamisi ja on seotud tootlikkuse edendamisega.
Eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt tänavu 2,5 protsendini SKP-st, 2026. aastal 2,6 protsendini ja 2027. aastal 2,2 protsendini.
Eesti Panga hinnangul on kulutused kaitsevõime kiireks tõstmiseks igati arusaadavad, kuid tasub olla valvas, et kaitsekulutuste erandi kaudu ei suureneks riigieelarve puudujääk muudel põhjustel kui täiendavad kaitsekulud. Seejuures tuleb silmas pidada, et suurem võIakoorem tähendab ka suuremaid iga-aastaseid intressimakseid ja piiratumaid võimalusi teisteks riiklikeks kulutusteks.
Allikas: ERR