Kui ametisse astus Kaja Kallas, iseloomustati tema valitsust kui naiste oma – ja juba siis hoiatasid naised ise selle eest, et ei maksa soolisele momendile rõhuda, sest kui tulevad läbikukkumised, on need samuti naiste omad.
Maailma tasemel on hoiatatud, et see naissoo õitseng Euroopa Komisjonis ja mujal võib olla Sorose, Gatesi, Schwabi ja teiste maailma tegelike (mees)suunajate trikk, et panna vastutus läbikukkumiste eest õrnemale soole. Kaitseministrina Saksa Bundeswehri hukutanud Ursula von der Leyen on ka euroliitu halvasti juhtinud ning Eesti riigi põhja lasknud Kaja Kallas täiendab teda.
Siinkohal üks hiljutine uudis BNS-ilt: “Sotsiaaldemokraat (SDE) Tanel Kiik heidab uuele võimuliidule ette soolise tasakaalu rikkumist ministriportfellide jaotamisel uues valitsuses.
“Michalil on õigus: uus valitsus tõesti erineb eelmisest,” kirjutas Kiik sotsiaalmeedias viitega peaminister Kristen Michali intervjuule ERR-i uudisteportaalis. “Näiteks torkab silma, et koos ühiskondliku tasakaaluga visati aknast välja ka sooline tasakaal. Kui eelmises valitsuses oli seitse naist ja seitse meest, siis nüüd vaid neli naist ja üheksa meest.”
Naisministritest kaotasid Reformierakonna liikmetena koha kliimaminister Yoko Alender ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning SDE-sse kuuluvad terviseminister Riina Sikkut ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Naisministritena jätkavad uues valitsuses kultuuriminister Heidy Purga, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, kellele lisandub sotsiaalminister Karmen Joller.”
“Feminist” Tanel Kiik jälgib mõistagi ainult soolist tasakaalu, ta ei näe seda, et Yoko Alender kõrbes ministrina ehk tema kraesse läks üks fopaa. Kes selle skandaali taga on, seda teavad vaid tagatoad.
ERR kirjutas veebruaris: “Valitsus otsustas mitte toetada kuni 2,6 miljardi euroga merre tuulepargi rajamist. Kliimaminister Yoko Alender tagasi astuda ei plaani. Ootamatu otsus tähendab, et aprilliks kaotab kehtivuse Eestile antud meretuule toetamise riigiabi luba, mistõttu meretuuleparke selle loaga ei tule. Alender ütles, et siiski tema ja ta ministeerium plaanib meretuule arendamisega jätkata.”
Kiigel on põhjust vaagida, kas Yoko Alender on ise rumal või tehti ta patuoinaks ja vabaneti temast. Hartman ja Sikkut aeti minema, sest nende erakond sai kinga. Riisalo kohakaotus on ilmselt seotud sellega, et ta polnud just “terav pliiats”, paraku asendati ta veelgi skandaalsema Jolleriga.
Seega pole Kiigel naistevastasusest mõtet rääkida. Ega Reformierakonnast ja Eesti 200-st polegi neid eriti võtta, kõik on skandalistid Pentus-Rosimannusest kuni Lehtmeni. Naised ei jää afäärides meestele alla.
Kui aga rääkida naispatuoinastest, siis Kaja Kallas tegi väga edukalt ära Eesti riigi ja Reformierakonna maine põhjalaskmise, Michal, kes tollal Siimutütrele alla jäi, pääses vähemalt riigihukutaja staatusest. Praegu suunab ta Kaja Kallase kätetööd veelgi rohkem mülkasse, sest mujale maksutõusudega riiki suunata ei saagi.
Naiste edutamisel poliitikas tasuks siiski jälgida ilmselget fakti, et nad pole meestest ei halvemad ega paremad, seega on “iga hinna eest” sooline võrdõiguslikkus pigem nii naiste vastu kui ka ühiskonda hukutav, eelistada tuleks kompetentsi. “Triibulised nimekirjad” on eriti naistevaenulikud seetõttu, et siis ei saagi nad teada, kas nad said juhtpositsiooni oma mõistuse või nimekirja järgi.
Naispoliitikutel pole praegu mõtet põdeda, kui nad valitsusest eemale jäid – selles valitsuses pole võita midagi, kaotada aga küll. Maksutõusude, pere- ja lastevaenulikkuse, sõjaõhutamise, kliimahüsteeria ja muu taolisega ei võida keegi austust ega reitingupunkte. Meenutagem, kuidas Kaja Kallas kurtis, et lõpeks ometi need kriisid, saaks valitsema hakata.
Uued Uudised