Kunagi 1990. aastatel, kui me sellest nõukogude ikkest vabanesime, irvitati punaste politrukkide ja muude sabarakkude üle.
Tallinna Tehnikaülikoolis, nagu kõikides teisteski, oli NLKP ajaloo õpe, samuti teaduslik kommunism, mille kohta ma täiesti alateadlikult igakord ütlesin teoreetiline kommunism.
KAEVIKUST KATEEDRISSE – oli üks nn punaste ainete õppejõud, kes oli ilma hariduseta sõjaveteran, mille kohta siis kas oli ilmunud mingi artikkel või raamat, ma täpselt ei mäleta, aga see pealkiri: “Kaevikust kateedrisse” oli üldiselt naljanumber. Kuna papi jäi järjest vanemaks ja seniilsemaks, siis liikusid naljad, kuidas ta näiteks trammi astudes kingad jalast ära võttis jms.
Ühesõnaga, kogu TPI rahval oli nalja nabani.
Keegi siin FB-s jagas, kuidas harimatud politrukid riiki juhtisid nõuka ajal. Ma soovitan Nõukogude Eesti aegsete ministrite nimekirjaga tutvuda – parimad oma ala asjatundjad juhtisid ministeeriume, ma ei tea, kuidas nad politrukkidega nendes ministeeriumites hakkama said, aga kuidagi said.
See kõik, mida tahetakse nõukaaegsest majandusest ja selle juhtimisest mäletada ja uskuda ehk siis ebskompetentsest punasest poliitikast majanduses, on nüüd näitena tänases Eestis.
Liberalismi ja roheline ideoloogia on minu meelest kordades hullem sellest äärmuslikust sotsialismist, mida me kogesime kuni 1991. aastani, vähemalt elekter ja vesi olid peaaegu tasuta ning odav toit, ilma hirmsa keemiata.
Nn juhtimisstiil ja kaadri valik “Kaevikust kateedrisse” on saanud Eesti Vabariigis valdavaks – mitte ühtegi spetsialisti valitsuses ei ole, juba pikka aega. Kui keegi ongi nõus mingis valitsuses spetsialistina töötama, siis hiljem, kui võim vahetub, toimub selle inimese totaalne tühistamine, ta ei saa enam kusagil tööd. Kas pole tuttav olukord, kritiseerisid leninlikke väärtuseid ja nagu kulutuli liikus info, et sa tööd ei saaks nõuka ajal?
Inimesed ei julge tulla Toompeale päevavalguses demonstratsioonile, sest võivad kaotada töö või kliendid. Sellepärast seal ongi eakamad, sest pensioni kallale liberaalid veel ei lähe.
Saad selle, mida kardad, ütlevad mitmed vaimsed õpetused.
Eesti riigi juhtimine on jõudnud sellesse faasi, kus koalitsioonileping väljendab erakondade usupõhiseid tegevusi, millel ei ole reaalsusega midagi pistmist. Eesti riigi majandus sõidab hirmsal kiirusel allamäge, totaalsel hävituskursil, mis toob nii riigi kui ka rahva vaesumise.
Kersti Kracht