Tänu Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, kes esitas nõude, et valida võivad tulevikus ainult Eesti kodanikud, ei õnnestunud teistel erakondadel läbi suruda võimalust, et Vene ja Valgevene kodanikelt küll võetakse valimisõigus, kuid kodakondsuseta inimestele see jääb ning see kirjutatakse ka põhiseadusesse. Kuna EKRE muudatusettepanek ainult Eesti kodanike valimisõigusest ei leidnud toetust, läks läbi põhiseaduse muutmise variant, mille kohaselt tänavustel kohalikel valimistel saaksid kodakondsuseta elanikud muudatuse veel hääletada. Et agressorriigi kodanikud “rajalt maha” võetaks, hääletasid rahvuskonservatiivid selle kompromissvariandi poolt.
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks põhiseaduse muudatuse, millega võetakse kohalikel valimistel valimisõigus ära Venemaa ja Valgevene kodanikelt, kuid jäetakse veel selleks sügiseks valimisõiguse alles kodakondsuseta elanikele.
Põhiseaduse muutmise poolt hääletas 93 ja vastu 7 riigikogu liiget.
Riigikogu 61 liikme algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu nägi algselt ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud.
Riigikogu liikmed esitasid põhiseadust muutvale eelnõule kolmandaks lugemiseks kaks muudatusettepanekut ning põhiseaduskomisjon otsustas mõlemat toetada. Kuna tegu on üksteist välistavate muudatusettepanekutega, pidi nende hulgast valiku tegema riigikogu täiskogu.
26 riigikogu liiget, sealhulgas EKRE saadikud, esitasid põhiseaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku, millega tunnistatakse juba tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest alates kehtetuks nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatuse tulemusel saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.
Muudatusettepaneku poolt hääletas 26 ja vastu 73 riigikogu liiget.
Teine, 55 saadiku esitatud muudatusettepanek nägi ette, et kohalikel valimistel tunnistatakse kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Tänavustel kohalikel valimistel saaksid kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätaks see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.
Selle ettepaneku poolt hääletas 78 ja vastu 21 riigikogu liiget.
Selleks, et võtta vastu otsus käsitleda põhiseadust muutvat eelnõu kiireloomulisena, on nõutav istungil osalevate riigikogu liikmete neljaviiendikuline häälteenamus. Seega pidi otsuse tegemiseks põhiseaduse kiireloomulise muutmise poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu.
Eelnõu kiireloomulisena vastuvõtmise poolt hääletas 92 ja vastu 7 riigikogu liiget.
Praegu saavad lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.