Eestis võis Kaja Kallas hüpata ja ülbitseda, kuid tema poole suunatud jätkuv halastamatu kriitika Euroopas peaks seda klähvivat ja samas saamatut Eesti poliitikut küll ebalema panema. Huvitav, kas tal Brüsselis on kaasas raamat “Kuidas mölakatega toime tulla”, mida ta siin demonstratiivselt luges.
Väljaanne Politico edastab Euroopa Liidu tippametnike hinnanguid kõrge välisesindaja Kaja Kallase senisele tööle. Diplomaadid heidavad Kallasele ette liiga teravat suhtumist Venemaasse, liikmesriikidega sõnumite ja ettepanekute kooskõlastamata jätmist ning peaministri-laadset juhtimisstiili.
Politico toob välja, et EL-i tippdiplomaat Kaja Kallas oli visiidil Kiievis, kui postitas sotsiaalmeediasse, et Euroopa Liit tahab, et Ukraina võidaks sõja Venemaa vastu.
Mõned EL-i ametnikud ütlesid, et tundsid end ebamugavalt, et Euroopa välisteenistuse juht, kes oli vähem kui päeva oma ametikohal töötanud, tundis endal olevat õiguse minna kaugemale sellest, mida EL-i ametnikud olid pidanud kokkulepitud suhtlusviisiks.
“Ta käitub endiselt nagu peaminister,” ütles üks EL-i diplomaat, kellele, nagu ka teistele selles artiklis tsiteeritud isikutele, anti anonüümsus.
Eespool nimetatud diplomaat ja veel üheksa EL-i diplomaati ja ametnikku juhtisid tähelepanu sellele, mida nad peavad Kallase esimestel töökuudel tehtud vigadeks – alates toetust mitteleidnud ettepanekutest kuni välispoliitiliste avaldusteni.
Kui Kallas oma ametiaja alguses survestas EL-i riike Ukrainale rohkem sõjalist abi andma, ärritas tema juhtimisstiil mitmeid EL-i diplomaate – nad kurtsid tundlikel teemadel konsulteerimise puudumise üle.
Järgnevatel kuudel on mured ainult kasvanud, sealhulgas seoses Kallase terava suhtumisega Venemaa suunas. Näiteks Hispaania ja Itaalia ei jaga Kallase hinnangut Moskvale kui otsesele ohule EL-ile.
“Kui teda kuulata, tundub, et oleme sõjas Venemaaga,” kurtis üks EL-i ametnik.
Veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsilt naastes koostas Kallas ettepaneku anda Ukrainale miljardite eurode väärtuses kiireloomulist sõjalist abi. Kallas tegi ettepaneku pärast seda, kui USA asepresident JD Vance oli pisendanud Venemaa-ohtu.
Väljaanne kirjutab, et Kallas reageeris nii nagu ta oleks peaminister – ta saatis USA võimaliku puudujäägi kiireks kompenseerimiseks laiali kaheleheküljelise dokumendi, milles palus bloki 27 liikmesriigil leida muu hulgas ka vähemalt 1,5 miljonit padrunit Ukraina toetamiseks.
Kallas tegi ettepaneku ilma hoiatuseta pühapäeva õhtul – päevad enne ülemkogu. See aga ärritas riikide. Mõne diplomaadi jaoks oli veelgi vastuvõetamatum ettepaneku sisu – ettepanekus nõudis Kallast igalt riigilt panust, mis oleks proportsionaalne nende majanduse suurusega.
Kallas põhjendas, et see survestaks suuremaid EL-i riike, näiteks Prantsusmaad, kes on panustanud elaniku kohta vähem kui Põhja- või Ida-Euroopa riigid, rohkem panustama. Mõnele tundus see aga sundimisena.
Pinged tõusid eelmisel nädalal veelgi, kui Kallas nõustus lahjendama oma plaani Ukraina toetamiseks, seades esimeseks eesmärgiks otsida vaid viie miljardi euro väärtuses suurtükimürske.
Kaks diplomaati Ida- ja Põhja-Euroopast märkisid, et Kallasel ei õnnestunud enne oma ettepaneku esitamist saada suurriikidelt, nagu Prantsusmaa, kooskõlastust.
See on konarlik algus Eesti endisele peaministrile, kes võttis üle Euroopa välisteenistuse, ELi diplomaatilise haru, ajal, kui tehti ettepanek kärpida selle personali ja rahastamist, kirjutab Politico.
Väljaanne kirjutab, et Eestist pärit, liberaalsete vaadetega Kallas on EL-is autsaider, kuna liidus domineerivad konvservatiivsed juhid ning et riigipead nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa tulevane kantlser Friedrich Merz keskenduvad üha enam kaitsepoliitikale.
Kallase ettepaneku läbikukkumine järgnes veebruari lõpus tühistatud kohtumisele USA välisministri Marco Rubioga, kes jättis viimasel hetkel ära Washingtonis toimuma pidanud kohtumise.
Viies Politicoga rääkinud diplomaat ja ka endine kõrge EL-i ametnik nõustusid mõlemad, et Kallas ei olnud kohtumiseks korralikult alust loonud, kuna ei pakkunud USA poolele selget hüve. “Ta läks, käed taskus,” ütles endine kõrge EL-i ametnik.
Kallase pressiesindaja aga vaidlustas antud hinnangu, väites, et kohtumine oli kinnitatud ja hästi ette valmistatud.
Enne seda toimus Vance’i ja USA presidendi Donald Trumpi kurikuulus sõnavahetus Ovaalkabinetis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Keset Zelenskile suunatud toetusavaldusi tekitas laialdast šokki Kallase sotsiaalmeediapostitus, et “vaba maailm vajab uut juhti”. Politico märgib, et Kallase avaldus võis ühtida mitme riigi pahameelega, kuid ärritas neid riike, kes lootsid Valge Majaga suhteid soojendada.
“Enamik riike ei taha Ameerika Ühendriikidega asju üles kütta,” ütles kuues diplomaat. ” Öelda, et vaba maailm vajab uut juhti, pole lihtsalt see sõnum, mida enamik juhte tahtnuks välja saata.”
Mõned diplomaadid möönsid, et Kallase jaoks on alles algusaeg uuel ametikohal ning et nagu Brüssel on näinud, võib lühikese ajaga palju juhtuda.
Tegemist on kolmanda Kallast kritiseeriva artikliga mõnes suures Lääne-Euroopa väljaandes.
Möödunud nädalal kirjutas Politico samuti sarnaset kriitikast Kallase suunas ning enne seda kirjutas Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung pikalt, et Kallasel ei lähe hästi ja loetles üles tema ebaõnnestumised.
Allikas: ERR