Miks paljud inimesed on ikka veel nii rumalad, et neid tuleb väevõimuga mõistlikult teistega arvestades ühiskonnas elama sundida? Miks nad ei mõista, et normaalsed suhted inimeste vahel on võimalikud vaid siis, kui me üksteisest inimestena lugu peame?
Vägivald ei ole kunagi vajalik kõikidele, vägivald on vajalik vaid mõistmatutele, kes ilma vägivallata ei ole nõus ühiskonnaelu reeglitest kinni pidama.
Iga mõistlik inimene astub vägivalla vastu välja ja vihkab vägivalda, sest ta teab, et see võib vaid uut vägivalda sünnitada. Vägivald on vabaduse surm.
Vabadus on ent võimalik ja loomulik üksnes eetilisele vaimule. Vabadus on jõukohane targale, mitte lollile.
Inimene, kes hakkab arenenud ühiskonnas väljakuulutatud vabadust oma isiklikes huvides ära kasutama, nõudes endale erilisi eeliseid ja puutumatust ja teiste vabaduste piiramist või teistsuguste maailmanägemiste keelamist, ei vääri vabadust.
Näiteks neid “uhhuudeks” sõimates. Sellist rumaluse vägivalda tuleb piirata. Rumal ja vägivaldne minister on rahvale õnnetuseks.
Vabadus ei tähenda kunagi seda, et igaüks võib teha kõike, mida vaid soovib. Selleks, et ühiskond saaks rahus koos eksisteerida, on kehtestatud kindlad reeglid, mida kõik peavad täitma. Ka ministrid ja peaministrid!
Mõistmatu inimese vabastamine seadustest viib maailma hukka. Tema vabadust tuleb piirata.
Mõistmatu inimene ei tea, et iga ta pahategu oma kaasloodu vastu, iga üleastumine olulistest loodusseadustest kannab endas karistust. Ta ei tea, et tal on õigus vabadusele vaid siis, kui ta sellega teiselt inimeselt vabadust ära ei võta.
Ikka ja alati kehtib elus see tarkussõna, et kõik, mis sa teed, tuleb sulle endale tagasi. Kõik inimese levitatud valed ja laim on nagu sülitamine vastu tuult. Niisiis, inimese elu, tema meelsus ja heaolu sõltub väga palju inimese enda tegudest ja mõtetest.
Kui ta külvab ohakaid või mürgist karuputke, siis ta ka lõikab ohakaid või mürgist karuputke – ent lõikus on teatavasti alati palju suurem külvist: võrrelge ühest viljaterast sündinud saaki seemnega! Või veel hullem: võrrelgem ühelt puult kogu tema eluajal saadavat saaki seemnega, millest see puu võrsus!
Rumalus on inimese vaba valik. Tarkus ei ole ju luku taga. Meie käeulatuses on sajanditevanuse inimliku tarkuse varaaidad. Miski ei ole varjatud – veel, varsti ilmselt hakatakse seda tarkusevara hävitama, sest see solvab rumalust, mis üks on uue aja põhilisi “väärtusi” ja “inimõigusi”.
Iga inimene, kes on maailma sündinud, väärib inimlikku elu. Vähemalt siis, kui ta ise seda soovib, seda vabatahtlikult kõrvale ei heida.
See, kes teistele kurja tehes või teisi oma huvides ära kasutades ainult oma elujärge parandada tahab, on selle inimliku võimaluse kõrvale heitnud. Kurjategija elu ei ole inimlik elu.
Inimõigused kehtivad nendele, kes ise teiste inimõigusi ei riku! Sellega peavad arvestama ka need, kellele on antud võimu ja raha rohkem kui teistele. Nemad peavad olema eriti hoolikad jälgima, et nad ei rikuks nende tegevusest sõltuvate kodanike inimõigusi.
Inimõigusi õiges, klassikalises mõttes, mitte tänapäeva kohustusliku ideoloogia kuritegelikke väljamõeldisi. Iga inimese või grupikese isekas soov või iha ei ole inimõigus.
Poliitik, kes enamusega arvestamata kasutab oma võimu selleks, et mingi eelistatud vähemuse heaolu kindlustada, on demokraatia tingimustes kurjategija.
Elus, ühiskonnas, niisama nagu looduseski, on olemas omad seadused. Neid ei saa kõrvale heita ega oma suva järgi muuta.
Malle Pärn