Eestis tegevuse lõpetanud, siit lahkunud või tootmist koomale tõmmanud ettevõtjad on alati toonud ühe põhjusena välja liigsuured kulud elektrile, mis ilmselt ei meelita siia ka investeeringuid.
Kuigi pikka aega on propaganda väitnud, et “puhta” ehk tuule- ja päikeseenergiaga kukub hind kolinal, pole seda juhtunud – vastupidi, ka neis Euroopa rannikuriikides, kus on suured tuulepargid, on elekter kallis.
Eesti ja Soome võrdluses võib näha, kuidas põhjanaabrite elektrihind on alati madalam kui Eestis ja üheks põhjuseks võib olla see, et neil on juhitavad võimsused tuumaelektrijaama näol. Eestis on põlevkivil baseeruva elektri hind kvootide ja tasude süsteemiga kõrgeks aetud, et näidata, nagu oleks see liiga kallis, tuule- ja päikeseenergia aga odav.
Eestil on võimalus ka ise odavat elektrit toota, aga see on takerdunud roheideoloogiasse. Kallis börsielekter ei meelita kedagi Eestisse investeerima. Kogu põlevkivivaenulikkuse juures on valitsus samas valmis kaevandama fosforiiti ja muldmetalle ehk jätkama kaevandamist.
EKRE toetab kindlalt oma odava põlevkivienergeetika arendamist.
Esmaspäeval teeb elektri börsihind hüppe üles
TALLINN, 31. märts, BNS – Kui pühapäeval oli elektri keskmine börsihind Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 108,17 eurot megavatt-tunni eest, siis esmaspäeval tõuseb see 253,63 euroni.
Päeva tipphind on koguni 773 eurot megavatt-tunni eest, mida tuleb maksta kell 8-9.
Odavaimat hinda pakuti varahommikul kell 3-4, kui megavatt-tunni eest tuleb maksta 88,19 eurot.
Soomes on elektri keskmine börsihind esmaspäeval 119,93 eurot.