Viimasel ajal on meedias üsna palju uudiseid, kus halatakse odavtöökäte puuduse üle ning maalitakse musta pilti sellest, kuidas kellegi jaoks ei jätku enam raha, kui võõrtöölisi sisse ei too. Tõenäoliselt pole see juhuslik, vaid teadlik kampaania, et inimeste ajusid pestes panna nad leppima massimigratsiooniga.
Seejuures kasutatakse ära igasuguseid uuringuid, mida tuleb riburada ja mis on samuti apokalüptilised – kuigi põgus pilk lääneriikidele näitab, et massiline võõrtööjõu sissevedu ei lahenda probleeme ei töökätega ega pensionide tagamisel, küll aga tekitab ekstentsiaalseid probleeme julgeoleku- ja kultuurimaastikul.
Halajad on kõigile juba tuntud.
Tööandjate keskliidu sõnul vajab Eesti majandus välistöötajaid appi
TALLINN, 30. märts, BNS – Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu on appi vaja välistöötajaid, sest iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsmist. Näiteks värske tööturgu analüüsiva OSKA välistöötajate uuring ütleb, et välistöötajate kaasamine on osaliselt möödapääsmatu – Eesti tööturul jääb igal aastal puudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust meie haridussüsteem katta ei suuda.
Siinjuures torkab silma ettevõtjate soovimatus kasutada efektiivselt ära kodumaiseid võimalusi, töökäsi tahetakse välismaalt ja ka siis mitte läänelikust majandusruumist, vaid Kolmandast maailmast, kust tuuakse paratamatult kaasa kultuuri- ja väärtuskonfliktid.
Esmaspäeval tuli uus uudis: “Uuring: värbamisaktiivsus püsib visalt majandusliku ärevuse kiuste”, milles seostatakse majandusedu uute töötajate värbamisega. Vaadates Eestis toimuvat, pole kahtlustki, et siinne “värbamisaktiivsus” vaatab Usbekistani, Moldova, Ukraina ja kogu endise Nõukogude Liidu suunas.
Võõrtööjõud on Eestile teatud osas ehk vajalik, aga seda teemat ei saa vaadata ainult odavtöökäte kontekstis (“talentide” jaoks on piiramatult võimalusi ka kehtivate seaduste raames, eriti läänelikust majandusruumist) – Eesti kui rahvusriik peab vaatama, et massimigratsioon ei ohustaks Eestit kui rahvusriiki, eesti keelt ja kultuuri. Sest venestamine on juba vägagi agressiivse mõjuga.
Uued Uudised