Täna andsid Harju maakohtu äsjase otsuse valguses Kersti Kracht, advokaat Oliver Nääs ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ülevaate selle kohtuotsuse sisust ja kohtu motivatsioonist ning avasid prokuratuuri tegevuse tagamaid.
Advokaat Oliver Nääs rääkis õiguslikust poolest, Martin Helme poliitilisest, Kersti Kracht oma vaatest ja sellest, mida peaks tegema, et meie õigussüsteem oleks tegelikule õigusriigile vastav.
Martin Helme rõhutas oma sõnavõtus üle, et maakohtu otsus oli tegelikult EKRE vaates suur triumf – neljast kohtualusest kolm mõisteti täielikult kõiges õigeks.
Martin Helme: “Krachtile esitatud neljast erinevast süüdistusest mõisteti ta kolmes täielikult õigeks, kusjuures kohtunik nahutas väga jõuliselt prokuratuuri kallutatud ja meelevaldse käitumise eest, pealtkuulamismaterjalide pahatahtliku ja suvalise tõlgendamise eest. Kohtuotsuses oli korduvalt öeldud, et see, mida prokuratuur nimetas õigusevastaseks survestamiseks ja kellegi huvides korruptiivseks töötamiseks, oli tegelikult jõuline ja tõhus poliitika ellu viimine. Ju see süvariiki häiriski.
Mis puudutab toimingupiirangu rikkumist, siis siin tuleb meelde tuletada, et tegu on täiesti kummist paragrahviga, mille alusel mitte keegi mitte kunagi ei tea, kas ta tohib midagi teha või peab kartma vangi minekut. See, et Kersti oli varem olnud ühe advokaadibüroo klient, millelt ministeerium tellis rutiinse hanke korras kaks õigusanalüüsi on toonud kaasa 6 kuud tingimisi vangistust. Kusjuures Kersti ei osalenud hanke lähteülesande koostamisel, hanke meeskonna komplekteerimisel, hanke dokumentide läbi vaatamisel, võitja otsustamisel – mitte milleski. Osales mõnel koosolekul, kus teemat arutati ja andis kooskõlastusringis mõned allkirjad, enne, kui see tuli minu lauale. Kogu toimingupiirangu teema oli kõigist muudest nagunii täiesti eraldiseisev.
Kohtuloo sisu oli ikkagi keskselt süüdistus, nagu oleks Kracht kasutanud oma mõjuvõimu ministri nõunikuna, et teha korruptiivselt soodustusi ärimeestele. Tederile Porto Franco laenu puhul ja Tammele kalapüügikvootide puhul. Ja selle eest küsinud ja saanud altkäemaksu ning selle peitmiseks siis tegelenud rahapesuga. Need kõik süüdistused lükkas kohus väga sisuliselt ja jõuliselt ümber. Mitte midagi taolist ei olnud. Mitte mingit korruptsiooni ei olnud, mitte mingit mõjuvõimu müümist ei olnud, mitte mingit rahapesu ei olnud. Oli valimislubaduste täitmine, oli ametnike tööle sundimine, oli koroona ajal ettevõtetega suhtlemine ja nende aitamine. Kõik prokuratuuri süüdistused olid algusest peale jura!
Küll aga oli Lavly Perlingu kättemaks. Kriminaalasi algatati vahetult enne seda, kui ta ametist lahkus. Samuti Kapo ja prokuratuuri varjamatu võimu kuritarvitus poliitika mõjutamiseks. Algatatud asja käigus kuulati pealt alguses ärimehi, siis juba riigikogu liikmeid, siis ministreid ja nende nõunikke. Alates 2020 aasta algusest, enne kui koroona üldse algas Eestis. Küll aga oli valitsuse kukutamine. Muide, toimingupiirangu paragrahviga lõputute krimiasjade käitamine on korduvalt Eestis koalitsioone vahetanud ja inimeste elu ruineerinud, tasub meenutada Kajar Lemberi saagat.
Kõike seda tuleb näha suuremas Euroopa ja USA kontekstis. Justiitsvõimu kuritarvitamine on kujunenud mustriks, millega liberaalne režiim kõrvaldab poliitilisi konkurente. Teeb seda Rumeenias, Prantsusmaal, USA-s, Saksamaal, Suurbritannias. Kui me seda kiiremas korras ei korrigeeri, oleme väga varsti kohal täielikus totalitarismis.”