Võiks arvata, et meie tänases kriitilises julgeolekusituatsioonis või olukorras, kus majanduslangus kestis järjest üksteist kuud, võetakse Riigikogus ette need teemad, aga ei. Rahandusminister Jürgen Ligi esitles rahvasaadikutele eelnõu, millega nõutakse börsiettevõtete juhtorganitel tagada juhtorganites sooline tasakaal. Eelnõus on see määratletud „alaesindatud soo liikmete osakaaluna“.
Ettevõtluse esmane ülesanne on kasumi teenimine ja selleks palgatakse inimesi kompetentsuse järgi nii juhtivatele kui tootvatele positsioonidele, ometi on riik võtnud taas oma eesmärgiks reguleerida eraettevõtjate tööd ja tegemisi. Trahv juriidilistele isikutele tasakaalu eiramisel on kuni 400 000 eurot! Riigi tasemel kehtestame kvoote börsiettevõtetele.
Riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendi aseesimees Arvo Aller sõnaski rahandusminister Jürgen Ligile, et see, kui Riigikogu tasemel tegeletakse sellise seaduse menetlemisega näitab, millist asendustegevust meil siin harrastatakse:
„Me peaksime tegelema Eesti rahva heaolu parandamisega, majanduskasvu tingimuste loomisega ja tundub, et praegusel juhul Rahandusministeeriumil ongi see sooerisuste toomine juhtorganites ja börsiettevõtetes nagu selline majanduskasvu üks indikaatoreid,“ väljendas Arvo Aller oma hämmingut ning uuris, et kuna selle seaduse puhul on direktiivi ülevõtmisega, mis oleks tulnud vastu võtta juba möödunud aasta detsembris, et kuidas meie naaberriikidega:
„Kas me oleme ainuke, kes selle üle võtab? Mis seisukorras on lätlased-leedulased? Tegemist on üleeuroopalise direktiiviga ja me peaksime juhinduma sellest, millist teed pidi on läinud soomlased, Rootsi. Oskate tuua paralleele meie naabritega?“
Jürgen Ligi vastas, et ta on juba aru saanud, et EKRE fraktsioon on võtnud eelhoiaku, et tegemist on jabura eelnõuga ja ta võiks otsida paberitest informatsiooni naaberriikide kohta, ometi ta seda ei teinud.
Seetõttu küsis Aller sama küsimuse komisjoni esindajalt Riina Sikkutilt: „Ma küsin ikkagi uuesti, kuna minister ei vastanud, mis meie naabrid teevad?“. Arvo Aller tõi välja, et tegemist on üleeuroopalise direktiiviga, millega alustati juba 13 aastat tagasi, suurendades naiste osakaalu juhtkondades, et on siis kõige selle tulemusel midagi ka muutunud majanduses, või kuidas hakkab direktiivi ülevõtmine mõjutama meie majandust.
Riina Sikkuti vastus tervikuna: „Ma siiski algatuseks nendin, et arutelu komisjonis oli oluliselt kitsam. Sellepärast et tõesti piirduti ainult selle konkreetse direktiivi ülevõtmisega, laiemat teemaderingi, mis puudutab inimeste sugu või sporti, neid küsimusi ei puudutatud. Euroopa Liidu liikmesriikides selle 40%‑lise alaesindatud soo eesmärgi on juba täitnud Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Taani ja 33% piiri on veel kaheksa liikmesriiki ületanud. Meile lähematest riikidest, Soome, Rootsis, Leedus, igal pool on tegelikult juba üle võetud direktiiv, enamasti ta on üle võetud. Saksamaal näiteks, suur riik, kelle positsiooni muutust Jürgen Ligi ka kirjeldas, Saksamaal käivad arutelud selle üle, et arvestades, et nemad on ka oma nagu sellise naiste esindatusega börsiettevõtete nõukogudes nii kõrgele tasemele jõutdnud, kas neil on vaja seda üle võtta või mitte, ma ei oska öelda, juriidiline arutelu käib. Läti minu teada ei ole vastu veel võtnud, ju neil siis eelnõu valmistatakse alles ette. Aga jah, Soome, Rootsi, Leedu on direktiivi üle võtnud praeguseks.“